Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (532 SE). Kokkulepe loob dünaamilise ja tõhusa rahvusvaheline koostöö Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel.                         

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:
 
Riigikogu lõpetas Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse (317 UA) teistkordse menetlemise käigus teise lugemise. Seadust muudetakse ja täiendatakse nii, et see järgib Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muudatustega lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus. Isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine.
                         
Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE). Üleminekuhindamist puudutava muudatuse tulemusena on tagatud üliõpilaste õigused – õigus saada haridust tõendavat dokumenti ning õigus saada riiklikult tunnustatud lõpudokumenti. Sätted, mis puudutavad teadustöötajate valimist, on omavahel kooskõlas ning võimaldavad teadustöötajate valimisel arvestada ka teadus- ja arendusasutuse väliselt toimunud kõrgetasemelisi teadustöötajate konkursse. Rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega on võimalus prorektoritega sõlmida tähtajalisi töölepinguid kooskõlas nende töö iseloomuga. Seaduse täiendamisega muutub võimalikuks eraülikoolide tegutsemine teadus- ja arendusasutustena. Teaduskollektsioonide rahastamiseks ühtsete aluste kehtestamine võimaldab teaduskollektsioone finantseerida kõigile haldajatele võrdsetel tingimustel. Riigiabi raamistiku nõuete sätestamine väldib vaidlusi nende isikute või asutustega, kes kehtiva korra kohaselt saaksid riigieelarvelistest finantseerimismeetmetest riigiabi. Seoses evalveerimise lükkumisega aasta võrra edasi on võimalik ka sel aastal teadus- ja arendusasutustel taotleda nii siht- kui baasfinantseerimist.
 
Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (534 SE) luuakse võimalused kutseõppeasutuses ühtsete aluste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel (edaspidi VÕTA) kehtestamiseks, samuti kutseõppe liikide ja õppekavade sidumiseks kutseseaduse lisas kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga. Lisaks kõrvaldatakse seadustest puudused, mis on seotud riiklike õppekavade kehtestamise ja kutseõppeasutustes õppetoetuste erifondi moodustamisega.
 
Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) põhisisuks on sätestada, et avaliku teenistuse arendamise valdkond kuulub rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja Riigikantselei vastavad ülesanded antakse üle rahandusministeeriumile. Eelnõu tuleneb uue avaliku teenistuse seaduse eelnõust ja valmistab ette selle rakendamist.
 
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE) eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi käibemaksudirektiivi muudatused, mis puudutavad teenuse käibe tekkimise koha määratlemist, mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korda ja ühendusesisese käibe aruandlust. Aktsiisikaupadega tehtavate maksupettuste vältimise eesmärgil maksustatakse sarnaselt tollilao ja maksulaoga aktsiisilaosisesed tehingud 0%lise käibemaksumääraga senise 18%lise määra asemel. Maksupettuste vältimise eesmärgil lisatakse seadusesse maksuhaldurile võimalus aktsiisikauba käitlejalt nõuda tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata. Eelnõuga täiendatakse käibe mõistet, lisades kauba sundvõõrandamise.
                       
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (540 SE) sätestatakse seaduses ELi õiguse kohaselt ÜPP lihtsustamise ja tervisekontrolliga seonduvad teemad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele annab õigusliku aluse Euroopa Ühenduse asutamisleping. ÜPP on loodud nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja sellega kaasnevaid maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.
 
Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Toomas Vareki esitatud küsimusele Eesti majandusolukorra kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele Eesti kaitseväe välismissioonide võimekuse kohta. Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Mai Treiali esitatud küsimusele elanike toimetulekuvõime kohta.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside