Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja otsuse:

85 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus (123 SE), mis muudab nimetatud seaduse jõustumise tähtaega ja lükkab selle ühe aasta võrra edasi jõustumisega 1. jaanuaril 2013. Õiguskantsler tuvastas seadustiku mõnede sätete vastuolu põhiseadusega. Justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel eelnõu nende sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
                       
52 poolthäälega (36 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (116 SE), mis näeb ette päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamise ja nende ühendamise päästeametiga, häirekeskuse moodustamise ning prefektuuride ümberkorraldamise politsei- ja piirivalveameti piirkondlikeks struktuuriüksusteks alates 1. jaanuarist 2012. Seadus teeb õigusaktides vajalikud muudatused päästeameti kohalike asutuste (päästekeskused) ühendamiseks päästeametiga ning prefektuuride ühendamiseks politsei- ja piirivalveametiga alates 1. jaanuarist 2012.
           
68 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2011. aasta tegevuse kontrollimiseks” (135 OE), mis nimetab riigikontrolli 2011. aasta tegevust kontrollima KPMG Baltics AS-i audiitori Indrek Alliksaare, kes kontrollis riigikontrolli majandustegevust ka kahel viimasel aastal.
 
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Elektri hind” arutelul tegid ettekanded Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, Baltic Energy Partners OÜ partner Peeter Pikk ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Urve Palo.
 
Ots selgitas, et EL direktiiviga on määratud, et elektri tootmise ja müügi hind peab kujunema vabaturu tingimustes, mis kohustab rakendama hinnaregulatsiooni loomulikele monopolidele ehk elektrivõrkudele. Samas on ka mitmeid erisusi nagu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri subsideerimise lubamine universaalteenusena kodutarbijatele- ja väikeettevõtetele. Käesoleval ajal on suletud turul tarbijatele hind kooskõlastatud konkurentsiametiga. Alates 1. jaanuarist 2013 kujuneb hind vabaturu tingimustes ning riigil puuduvad võimalused hinna reguleerimiseks.
 
Pikk andis ülevaate elektrihinnast avatud turu kontekstis. Ta märkis, et Eesti ei suuda oma energiapoliitikaga turuhinda mõjutada. Küll aga saab keskenduda piiriülese kaubanduse reeglitele kolmandate riikidega, võrgutasudele ja maksustamisele ning varustuskindlusele. Pikk nentis, et elektrihinna tõus Eestis on vältimatu. Ükski tööstusharu ei suuda töötada pikalt alla täiskulu. Ainult toetustele tuginedes ei ole mõistlik energeetikat arendada. Pikk rõhutas, et turupiirkonna laiendamine ning energiaalane koostöö võimaldavad luua optimaalsemat energiasüsteemi kui kõike ise tehes. Ta toonitas, et koostöö Põhjala ja Balti riikidega on ülioluline. Pika sõnul on parim energiapoliitika turu kontekstis majanduse üldise energiatõhususe tõstmine.
 
Palo selgitas, et riik soovib üheaegselt Eesti energeetilist sõltumatust ja taskukohase hinnaga elektrit. Eesti energiasektori olulisemates arengukavades on seatud eesmärgiks tagada Eesti elanike pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus, kindlustada põlevkivienergiaga Eesti energeetiline sõltumatus ja vähendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõjusid. Palo nentis, et
paraku pole võimalik seda eesmärki täielikult teostada. Ta märkis, et avatud elektriturul ei saa riik tagada Eesti tarbijate varustamist ainult kodumaise elektrienergiaga. Palo hinnangul on praegu Eesti suletud elektrituru hind ligi 45% madalam, kui avatud turul Nord pool Spoti Eesti hinnapiirkonnas. Eesseisva hinnatõusu (orienteeruvalt 16%) leevendamisena näeb Palo muuhulgas elektriaktsiisi määra alandamist, aga ka konkurentsiameti sõltumatuse ja õiguste suurendamist. Palo sõnul on energiaturul toimuv sedavõrd keeruline ja paljuski läbipaistmatu, et mitte keegi teine ei ole võimeline hindama, kui palju on hinnatõusude taga investeerimisvajadus, missugune on energiafirmade soov täiendava kasumi järele või valed juhtimisotsused. Palo hinnangul saab seda erapooletult hinnata ainult konkurentsiamet.
 
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Palling, Toomas Tõniste, Lembit Kaljuvee ja Mihhail Stalnuhhin.
 
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise:
 
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (108 SE) vähendab võrreldes kehtiva regulatsiooniga põllumajandusmaa ja metsa omandamise piiranguid nii Euroopa Majanduspiirkonna (EEA – The European Economic Area) lepinguriikide kui ka OECD liikmesriikide residentidele, säilitades aga EEAsse mittekuuluvate riikide suhtes riigikaitselised ja julgeolekualased võõrandamispiirangud väikesaartel ja piirilähistel aladel. Eelnõu sätestab EEA lepinguriikide ja OECD liikmesriikide isikutele Eestis põllumajandus- ja metsamaa omandamiseks võrdsed tingimused. Samasisuline eelnõu (54 SE) oli Riigikogu menetluses ka varem, mille võttis valitsus algatajana 10. oktoobril menetlusest tagasi.
                       
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (110 SE) esimene lugemine, mis jätkub teisipäeval, 13. detsembril toimuval istungil.
                       
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside