Riigikogu võttis vastu kolm seadust 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus  (508 SE), mis loob Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimiva süsteemi sõiduki ja selle omaniku või vastutava kasutaja andmete vahetuseks. See hõlbustab EL-i liikmesriigis, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Taanis, registreeritud sõidukitega toime pandud liiklusväärtegude menetlemist, mis on seotud eelkõige automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi tuvastatud juhtumitega. Väärteomenetlejal tekib võimalus esitada päring teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud sõidukite omanike, vastutavate kasutajate ja kasutajate andmete saamiseks.           

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (487 SE), ), mis muudab Kaitseväe struktuuri, et viia ellu riigikaitse arengukavas ettenähtud muudatused, et korrastada Eesti kaitsmiseks vajalikke sõjalisi võimeid. 

Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma märkis, et seadus muudab Kaitseväe struktuuri, milles reorganiseeritakse maaväe ja mereväe staabid. Likvideeritakse maaväe ülema ametikoht ja luuakse Kaitseväe juhataja asetäitja ametikoht. 

„Eelnõu autorid ja selle koostamise protsessis osalenud ohvitserid on veendunud, et seadusega paraneb kaitseväe juhtimine ja kaasneb ülesannete täitmise efektiivsus ning olemasoleva personali optimaalsem kasutamine,“ ütles Raidma. 

Vastuvõetud seadus lahendab ka kaitseväeluure peatüki rakendamisel esilekerkinud praktilised probleemid. Seadus loob eeldused varustatud, relvastatud ja mehitatud kiirreageerimisvõimeliste üksuste väljaarendamiseks. Seadus jõustub 1. augustil 2014. 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (506 SE), mis  ühtlustab elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamise koha määratlemise reeglid EL-is, mis hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2015. Samuti sätestatakse elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord. Lisaks sellele viiakse Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla postipakiga väljastpoolt Euroopa Liitu saadetava kohvi ja tee impordi maksuvabastuse piirmäärad.           

Riigikogu lõpetas eelnõu teise lugemise 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (468 SE) muudetakse karistusseadustiku laiendatud konfiskeerimise kohaldamist puudutavaid sätteid, laiendatakse võimalust kohaldada vangistuse asemel sõltuvusravi ja täpsustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega võimaldatakse konfiskeerimise, konfiskeerimise asendamise, tsiviilhagi ja varalise karistuse tagamiseks kasutada hagi tagamise abinõusid.           

Riigikogu lõpetas 15 eelnõu esimese lugemise 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Karistusseadustiku revisjoni käigus vaadati läbi karistusõiguse kaks valdkonda, nimelt kuriteo- ja väärteoõigus ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist. Muudatused on tehtud karistusseadustikus ning haruseadustes, mis näevad ette väärteovastutuse. Revisjoni põhieesmärk oli kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine.           

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga  (546 SE) lahendatakse seaduse esimese kolme kehtivusaasta jooksul ilmnenud olulisemad rakendusprobleemid. Parandatakse esinevad pisivead, et tagada seaduse tõrgeteta toimimine ning sätete üheselt mõistetavus. Mitmed muudatused on suunatud seaduse adressaatide õigusteadlikkuse tõstmisele. Eelnõuga ei tehta regulatsioonis põhimõttelisi muudatusi.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (549 SE) nähakse ette osaühingute ja aktsiaseltside lihtsustatud lõpetamine. Uue korra kohaselt on äriühingu vara võimalik ühendada füüsilise isiku varaga juhul, kui see füüsiline isik on osaühingu või aktsiaseltsi ainuosanik või –aktsionär. Äriühingu vara läheb sellisel juhul füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Selle kohaselt ühingu varasse kuuluvate üksikute õiguste ja kohustuste müük ja eraldi üleandmine ei ole vajalik. Taolisel juhul ei pea osaühing või aktsiaselts läbima likvideerimismenetlust. See on võimalik asendada kiirema ühinemismenetlusega. Samas kaasneb ühinemisega füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest. Eelnõuga viiakse äriseadustik kooskõlla ka EL-i aktsiaseltside ühinemist käsitleva direktiiviga.           

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (545 SE) muudetakse tsiviilkohtumenetluses kehtivat menetluskulude kindlaksmääramise korda. Eelnõuga luuakse võimalused muuta tsiviilkohtumenetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine menetlusosalistele võrreldes senisega märkimisväärselt kiiremaks. Luuakse menetluskulude kindlaksmääramise kord, kus kulud määratakse kindlaks konkreetse kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Kui seni lahendasid kulude kindlaksmääramise asju valdavalt kohtunikuabid, siis edaspidi määrab menetluskulud kindlaks põhiasja menetleja kohtunik.           

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) muudetakse kohtunikuabi ametisse asumist ja reformitakse kohtulike registrite halduskorraldust. Kohtunikuabid täidavad tulevikus teenistusülesandeid ainult kohtulike registrite pidamisel ja maksekäsuosakonnas. Neile ei või anda lahendamiseks õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud laiemaid ülesandeid, näiteks menetluskulude kindlaksmääramine. Kohtujuristid toetavad kohtutes õigusemõistmist. Korrastatakse ka registrite juhtimis- ja halduskorraldust ning vabastatakse maakohtute kohtudirektorid registrihaldusega tegelemisest. Kinnistusosakonnad ja registriosakonnad on ühe maakohtu struktuuriüksused, kuid säilitatakse ka osakondade piirkondlikud talitused. Kohtulike registrite haldamise ja igapäevase juhtimisega hakkab tegelema üks kohtudirektor, kes saab keskenduda üksnes kohtulike registrite efektiivsele juhtimis
ele ja arendamisele.           

Valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE) reguleerib täpsemalt ja suurendab laiendatud tootjavastutuse põhimõttel toimivate pakendi taaskasutusorganisatsioonide tegevuse läbipaistvust. Sellega tõhustatakse kontrolli nende tegevuse üle. Senine praktika on näidanud, et pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem ei toimi vajalikul tasemel ega taga riigi taaskasutamiskohustuste täitmist. Jäätmete taaskasutamine, eelkõige materjalina ringlussevõtt, muudetakse märgatavalt keskkonnahoidlikumaks. Pakendijäätmete suuremal taaskasutamisel on otsene positiivne keskkonnamõju ringlussevõetud materjalide kasutamise kaudu.           

Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (568 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendi määramise selgitavad näited loovad selguse ning ühesuguse mõistmise toote pakendiks määramisel EL-is. 

Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (569 SE) reguleerib kinnistute veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ning ühiskanalisatsiooni kaudu. Samuti sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja kliendi asjaomased õigused ning kohustused. Kui veeseadus reguleerib vee kui loodusvara kasutamist ja kaitset, siis ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus reguleerib peamiselt suhteid, mis tekivad kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vahel siis, kui vett ei käsitleta mitte enam loodusvarana, vaid kaubana. Seadus mõjutab otseselt kõiki vee-ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, ning riigi tasandil konkurentsiametit.           

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (558 SE) sätestatakse jätkuvalt riigi omandis olevate ehk maareformi läbimata maade eest tasumisele kuuluva maamaksu arvutamise kord ning täpsustatakse, millised maad on avalikult kasutatava maana maksuvabad. Samuti pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus esitada maksu- ja tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed alates 2015. aastast maamaksu infosüsteemi kaudu.           

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE) kehtestab uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Pankadele ja investeerimisühingutele kehtestatakse uued kapitalinõuded. Alternatiivfondide valitsejatele kehtestatakse nõuded nende tegevuse suuremaks kontrolliks. Eelnõuga soovitakse suurendada finantsstabiilust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus.           

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (575 SE) luuakse töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Kogu töötamisega seonduv informatsioon kogutakse ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada maksu- ja tolliameti, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, haigekassa, politsei- ja piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui töötlemisel.           

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (574 SE) tagatakse maksu- ja tolliameti juures loodavast töötamise registrist andmete saamine ja kasutamine, millega kindlustatakse tööd tegevate isikute parem ja efektiivsem sotsiaalsete õiguste kaitse. Maksu- ja tolliameti juures loodava töötamise registreerimise eesmärk on koondada töötamisega seonduv informatsioon ühtsesse süsteemi, vähendada halduskoormust suurendades elektroonselt kogutavate andmete mahtu, kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse ja lihtsustada sotsiaalsete tagatiste süsteemi toimimise põhimõtteid. 

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) uuendab meditsiiniseadmete andmekogu regulatsiooni tulenevalt vajadusest laiendada andmekogusse kogutavate andmete koosseisu. Turujärelevalve käigus terviseametile laekuvad andmed koondatakse andmekogusse. Sellega muudetakse andmed paremini ligipääsetavaks nii pädevale asutusele kui ka avalikkusele. Andmekogu pidamise eesmärk on tagada inimese tervise kaitse meditsiiniseadmest tuleneva ohu eest. Kogutakse andmeid Eestis turule lastud, kasutusele võetud, esmakordselt levitatud ja esmakordselt professionaalselt kasutatud meditsiiniseadmete ja nendega seotud toimingute kohta, mis on seotud kliiniliste uuringute, ohujuhtumite ja järelevalvemenetlustega. Eelnõuga muudetakse kahe volitusnormi tasandit. Muudatuse kohaselt kehtestab meditsiiniseadme kavandamise, tootmise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning liigitamise reeglid valitsuse asemel sotsiaalminister. 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE) kohaselt saab terviseamet kontrollida ja võrrelda perearsti nimistute koosseisu. Lähtudes rahvastikuregistri andmetest saab nimistust välja arvata ka ravikindlustamata isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eestis. Perearsti nimistute võrdlemine ja nende korrastamine on vajalik, kuna nimistus olevad isikud, kes on Eestist ära läinud ja üldarstiabi teenust ei tarbi, hoiavad nimistu täituvust suurena. Perearstil, kelle nimistu piirsuurus on täis, ei ole seetõttu võimalik oma nimistusse ravikindlustatuid isikuid juurde võtta. Eelnõuga nähakse ette kodusünnitusabi võimalus, mida osutatakse ämmaemandusabi raames.  

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (567 SE) luuakse uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemis andmekogu. Uued psühhoaktiivsed ained kujutavad tervisele potentsiaalset ohtu. Varajase hoiatuse infosüsteemi eesmärk on vahetada infot süsteemis osalevate asutuste vahel, jälgida uue psühhoaktiivse aine turuletulekut ning teha ettepanekuid uue psühhoaktiivse aine lisamiseks vastava seaduse alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja muude kontrollimeetmete rakendamiseks.           

Riigikogu ei arutanud valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) teisel lugemisel. Eelnõu arvati töönädala päevakorrast välja õiguskomisjoni ettepanekul. 

Istung lõppes kell 18.15.

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus