Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Käesoleva töönädala päevakorrast arvati välja Erakond Eestimaa Roheliste algatatud looduskaitseseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu (918 SE) ja keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu (919 SE) esimesed lugemised. Nimetatud eelnõude arutelu lükati edasi.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus (829 SE).  Seaduse eesmärk on korrastada tsiviilmissioonidel osalemise süsteemi ja luua sellele selge õiguslik alus. Samuti lahendatakse mitmed ekspertidega seotud seni reguleerimata palga-, kindlustus- ja koolitusküsimused. Seadus annab võimaluse saata missioonile ka erasektoris töötavaid ja n-ö vabakutselisi eksperte. Missioonideks valmistumise ja missioonil osalemise kulud kaetakse riigieelarvest üldjuhul välisministeeriumile või päästeametile eraldatud vahendite arvelt, mis võimaldab otstarbekamalt planeerida Eesti osalust rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel, vältides lisakoormust eksperdi tööandjale. Seadusega piiritletakse vastutusala missioonideks valmistumisel ja missioonil osalemisel, vältides nii asutustevahelist dubleerimist kui ka lisakulusid ekspertide värbamisel ja erivarustuse hankimisel. Seadus jõustub 2011. aasta 1. aprillil.
 
72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (911 SE). Ratifitseeritava protokolli eesmärk on värskendada 2008. aastast jõustunud maksulepingu sätteid. Protokolliga muudetakse lepingus sätestatud ehitustegevusest tuleneva püsiva tegevuskoha tekkimise ajapiiri, passiivsete tululiikide maksustamise põhimõtteid, vara võõrandamisest saadava kasu maksustamise sätteid, teabevahetuse ulatust ning topeltmaksustamise vältimise põhimõtteid.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (876 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada rahvastikuregistri seaduse rakendamisel tõusnud probleemid, tõhustada ja lihtsustada rahvastikuregistri objektile elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist, tagada rahvastikuregistri andmete kasutamine avaliku ülesande täitmisel ja vältida rahvastikuregistrisse kogutavate andmete dubleerivat kogumist teistesse andmekogudesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud arhiiviseaduse eelnõu (854 SE) teine lugemine. Eelnõu põhieesmärk on luua optimaalsed õiguslikud tingimused üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele ning tagada digitaaldokumentide pikaajaline säilimine. Eelnõuga lühendatakse arhivaalide üleandmise tähtaega kuni kümnele aastale (senise kahekümne asemel) alates dokumendi loomisest, kuna digitaalse teabe säilimist mõjutavad faktorid, eelkõige riist- ja tarkvara vananemine, s.h failivormingute kasutuselt kadumine ja IT-süsteemide väljavahetamine, leiavad aset keskmiselt kord kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine avalikke ülesandeid täitvatest asutustest rahvusarhiivile mitte hiljem kui kümne aasta möödumisel võimaldab maandada seonduvaid riske ning rakendada digitaalarhiivinduslikke meetodeid arhivaalide pikaajalise säilimise ja kasutatavuse tagamiseks ühes kindlas kompetentsikeskuses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE) teine lugemine.  Nimetatud seadus sätestab raamseadusena keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühekohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja uue integreeritud keskkonnaloa menetluse. Algataja kinnitusel on keskkonnaseadustiku üldosa koostamise eesmärk mitte lihtsalt kehtiva õiguse süstematiseerimine ja üldise regulatsiooni koondamine üldosasse, vaid kehtiva õiguse kriitiline ülevaatamine, vastuolude lahendamine ja lünkade täitmine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
 Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (858 SE) teine lugemine. Eelnõuga kehtestatakse Tartu Ülikooli uus juhtimismudel: ülikooli juhivad viieliikmeline nõukogu, senat ja rektor. Neist esimene vastutab ülikooli majandus- ja teine akadeemilise tegevuse eest. Senati koosseisu kuuluvad rektor ( kes on ka senati esimees) ning kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Ülikooli rektori valivad nõukogu ja senati liikmed ning teised põhikirjas nimetatud isikud ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (913 SE) esimene lugemine. Eelnõu puudutab Eesti Vabariigi valitsuse ning Maroko Kuningriigi valitsuse, Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse ning Moldova Vabariigi valitsuse vahelisi lepinguid eesmärgiga tugevdada nimetatud riikidega majanduskoostööd ning soodustada lepingupoolte äritegevust ja majanduse kasvu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks eelnõu (916 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korraldada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ümber Riigi Infosüsteemide ametiks. Ümberkorraldamise kavandatav tähtpäev on 1. juuni 2011. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Lõpetati valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimene lugemine. Eelnõu on esimeseks sammuks kutsehariduse riikliku tunnustamise süsteemi loomisel. Eelnõuga seatakse õiguslikud raamid 2011. aastal käivituva õppekavarühma akrediteerimise pilootvooru läbiviimiseks. Kultuurikomisjon juhtivkomisjonina tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mille poolt hääletas 13 ning vastu 40 Riigikogu liiget. Seega jäi eelnõu menetlusse ning suunati teisele lugemisele.
                       
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua põllumajandusministeeriumile ja sihtasutusele võimalus anda abikavavälist üksikabi riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Kehtiva seaduse kohaselt saab abikavavälist üksikabi anda põllumajandusministeerium üksnes riigiabina ning sihtasutus üksikabi anda ei saa. Samuti soovitakse laiendada praktikatoetuse taotlejate ringi ning täpsustada sätteid, mis reguleerivad põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärade järgimist ja andmete registrisse kandmist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (922 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia loomatauditõrje seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuetega, mis puudutavad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete sanitaareeskirju. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Euroopa Kalandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks ning projektide paindlikumaks finantseerimiseks ning samas vähendada kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust, tagada kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ning samuti parem arusaamine seaduse nõuetest. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
 
Riigikogu pressitalitus
                       
 
Tagasiside