Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja otsuse: 

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus (657 SE), mis muudab hagihinna määramise aluseid. Samuti seatakse hagi hinnale piirmäärad kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis, ühisvara jagamise hagis ning juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagis. Seadus täiendab hagita menetluses menetluskulude jaotamise regulatsiooni kohtutäituri otsuste peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse läbivaatamisel. Samuti täiendab menetlusabi andmise regulatsiooni, aga ka asjaõigusseaduses koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise ja omanikuhüpoteegiks muutmise regulatsiooni.
 
84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seadus (632 SE), mis loob rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks asjakohase ning praktikas tõhusalt toimiva regulatsiooni. Seadus tagab rahvusvaheliste sanktsioonide viivitusteta ja korrektse rakendamise Eestis.           
 
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (718 OE). Julgeolekupoliitika alustes määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. See on raamdokument ning alus valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamiseks. Julgeolekupoliitika aluseid muudetakse või täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutub julgeolekukeskkond ja täpsustuvad Eesti julgeoleku tagamise võimalused. Käesolev dokument asendab 2004. aastal Riigikogus vastu võetud julgeolekupoliitika alused.
 
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:
 
Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) eesmärk on täiendada Kyoto protokolli artiklis 17 riigile lubatud heitkoguse ühikute müümise ja rohelise investeerimisskeemi rakendamise õiguslikku regulatsiooni.
                         
Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) sätestab aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aja, samuti keelu seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Eelnõu täpsustab ka pakendmaterjali liigitust.
 
Riigikogu katkestas valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (240 SE) teise lugemise. Eelnõu kaotab piirangud, mis takistavad hoiu-laenuühistute arenemist ja korrigeerib ka hoiu-laenuühistutele esitatavaid usaldusväärsuse nõudeid.          
 
Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE) muudab seaduse sätet, mis reguleerib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korda, samuti tehakse seadusesse normitehniline parandus. Eelnõu viib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korra inimgeeniuuringute seaduses vastavusse isikuandmete kaitse seaduse põhimõtetega.
 
Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (749 SE) eesmärgiks on sätestada objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale. Samuti sätestatakse seadusega piiriületuse ootejärjekorra korraldamise põhimõtted ja nähakse ette piiriületuse ootejärjekorra pidamiseks vajalike andmete töötlemine piiriületuse ootejärjekorra andmekogus.
 
Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE) sätestab ja jõustab Euroopa Liidu vastava direktiivi järgmiseks vajalikud õigusnormid. Samuti lahendab praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust.
 
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE) on tingitud Euroopa Liidu Nõukogu vastavast direktiivist, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad, mille harmoneerimiseks tuleb kõigepealt kehtestada alused seaduses. Lisaks on vajalik täpsustada seaduse teksti praktikas ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks (loomkatse läbiviija koolitus) ning ajakohastada seaduse teksti ja normitehnilist märkust seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega (loomkatse läbiviimise keeld kosmeetikatoodete puhul).
 
Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (746 SE) võetakse Eesti õigusesse üle 2008. aasta sügisel jõustunud Euroopa Liidu nõukogu vastav direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta.
 
Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Kadri Simsoni esitatud küsimusele ministri vastutuse, Marika Tuusi esitatud küsimusele sotsiaalhoolekande ja tervishoiu olukorra ning Nikolai Põdramägi esitatud küsimusele tervishoiutöötajate väljarände kohta. Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder vastas Mark Soosaare esitatud küsimusele rannakaluritele kehtestatud püügikvootide kohta. Peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Lauri Vahtre esitatud küsimusele Tallinna lasteaiaprobleemide ja Kaia Iva esitatud küsimusele koolivõrgu arendamise kohta.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside