Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 66 poolthäälega vastu 86 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (974 SE), mille eesmärk on muuta põhiseaduse preambulat, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana. Põhiseaduskomisjonis leidis toetust ettepanek põhiseaduse muutmiseks antud juhul läbi Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu, mis tähendab, et muudatuse jõustamiseks peab selle heaks kiitma ka Riigikogu järgmine koosseis, tingimusel, et selle poolt on kolm viiendikku Riigikogu liikmeid.

Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Paet ütles, et Eestil on praegu varasemast palju suurem juurdepääs maailmapoliitikale ja sõnaõigus selles. Koos nende õigustega on meile kaasa tulnud ka senisest tublisti suurem hulk kohustusi. „Me panustame rahu ja julgeoleku tagamisse maailmas lähtudes demokraatlikest väärtustest ja meie huvidest. Nüüdismaailmale pilku heites paneme tähele üleilmsete teemade tugevamat esiletõusu: energiajulgeolek, keskkonnakaitse, kliimamuutused, massihävitusrelvade levik, terrorism, ebaseaduslik sisseränne, inim- ja uimastikaubandus,” selgitas välisminister.

Käsitledes Venemaaga seonduvat ütles Paet, et Venemaa nafta ja gaasi ekspordil põhinev majandus kasvab hoogsalt, sealne poliitiline süsteem on viimastel aastatel olnud stabiilne. „Paraku aga kaugeneb Venemaa demokraatiast. Ennekõike puudutab see kodanike õiguste ja vabaduste ning meediavabaduse olukorda. Samuti suureneb riigi kontroll majanduse üle. Äsja avaldatud küsitluse kohaselt arvab 94% venemaalastest, et nad ei saa kuidagi mõjutada oma riigis toimuvat. Ja see teeb meile muret,” märkis välisminister.

„Soovime, et meie naaber oleks demokraatlik ja ettearvatav. Tahaksime, et Venemaa jagaks üht põhilist arusaama rahvusvahelistes suhetes – et ühe riigi edu ei tähenda, et see tuleb kellegi teise arvelt. Venemaa naabrite vaba valik võtta omaks euroopalikud väärtused ei ohusta kuidagi Venemaad,” rõhutas Paet.

Välisminister märkis, et heanaaberlikeks suheteks on vaja mõlema poole tahet. „Eestil on see tahe jätkuvalt olemas,” rõhutas Paet. Praktiline koostöö Eesti ja Venemaa vahel on mitmes valdkonnas ladus ja efektiivne. See puudutab meie suhteid piirivalve, politsei ja teiste ametkondade vahel ning kultuurisidemeid. Head näited on õpilaste ja üliõpilaste vahetus, turism, piiriülene koostöö. Kontaktide edenemisele aitab kaasa peatselt jõustuv viisalihtsustusleping Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. „Kui rääkida meie suhete dünaamikast tervikuna, siis me ei taotle Venemaaga suheldes revolutsiooni – me vajame evolutsiooni,” selgitas välisminister.   

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa märkis oma ettekandes, et üheks peaküsimuseks suhetes Venemaaga peab väliskomisjon Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel soosides Euroopa Liidu Venemaa poliitika avatust, solidaarsust, ühtsust ja järjekindlust. Eesmaa ütles , et läbirääkimised raskesti defineeritavat suveräänset demokraatiat viljeleva Venemaaga saavad olema rasked. Kõigele vaatamata on oluline, et Venemaa oleks kaasatud kõigi tasandite arutellu tähtsate küsimuste üle alates energiapoliitikast kuni globaalsete kliimaohtude kaardistamiseni välja. „Eesti peaks tulevikuski suhetes Venemaaga lähtuma konstruktiivse partnerluse põhimõtetest ja pidama oluliseks poliitilist dialoogi erinevatel tasanditel,” rõhutas väliskomisjoni esimees.

Eesmaa ütles, et väliskomisjon on Eesti energiajulgeolekut pidanud niivõrd oluliseks pühendades sellele teemale tosin istungit, neist üks oli avalik istung Riigikogu Valges saalis. Meie kõigi huvides on tänasest tulemuslikum atlandiülene koostöö energiajulgeoleku vallas. Riigikogu väliskomisjon peab oluliseks, et energiajulgeoleku küsimused püsiksid jätkuvalt NATO tähelepanu keskpunktis alliansi kompetentsi piirides. Kõik meist olenev tuleb teha Eesti ja Balti regiooni energiavarustuse mitmekesistamiseks. „Tõepoolest, mida rohkem on meil uusi elektri- ja gaasiühendusi erinevate riikidega, seda suurem on Eesti ja kogu Balti piirkonna julgeolek,” rõhutas Eesmaa. Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse loomine oli õige samm sel teel ning toetada tuleb ka Leedu ja Poola vahelise elektrisilla väljaehitamist. Ignalina uue tuumajaama projekti edasiarendamisel tuleks rangelt arvesse võtta selle õiguslikke, tehnilisi ja keskkonnaaspekte, märkis väliskomisjoni esimees.

Ettekannete järel toimusid läbirääkimised.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (1093 SE);

valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1085 SE).

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside