Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu neli seadust ja kaks otsust:
                       
55 poolthäälega (28 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (412 SE), mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. Seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide ning haridus- ja teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide tegevust. Riiklike õppekavade aluspõhimõtted kajastuvad seaduses, et anda neile ühiskonnas küllaldane kaal ning tagada õppekava arenduse järjepidevus.
 
Üldhariduskooli alusväärtustena rõhutatakse õpilaste mitmekülgse arengu toetamist, põhiseaduslike väärtuste ning üldinimlike eetiliste põhimõtete edendamist, tuginemist Eesti kultuuritraditsioonidele ning Euroopa ühisväärtustele. Rõhutamaks põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristuvat haridustaset, millel on omad eesmärgid, on seaduses põhikool ja gümnaasium käsitletud eraldi paragrahvidena – § 4 ja § 5.
 
Põhikoolis on rõhuasetus eelkõige õpilase mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel, gümnaasiumis aga eelkõige edasise sobivad haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad. Põhikoolis nähakse ette karjääriõpetuse ning gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse ainekavade sisseviimine.
 
Uue sättena nähakse ette õpilaste ja vanemate kaasrahastamise võimalus huviringides, pikapäevarühmas ja õpilaskodus osalemise eest. Õpilaste elukohajärgsesse kooli jõudmise piirajaks kehtestati 60 minutit. Põhikoolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, tuleb tagada eesti keele õppe korraldamine tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajal jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Samuti lubab seadus karistada lapsevanemat rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest.
 
Läbirääkimiste käigus võtsid sõna Lauri Luik, Lauri Vahtre, Marek Strandberg, Mailis Reps, Peeter Kreitzberg ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
 
83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (240 SE), mis kaotab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut takistavad tegurid. Seadus loob hoiu-laenuühistute arenguks soodsa õiguskeskkonna, tugevdab hoiu-laenuühistute sotsiaalset kontrolli ja tagab nende suurema usaldusväärsuse. Seadus sätestab hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsiooni kaudu vajalikud kapitali ja likviidsusnõuded, mis on eelkõige ühistu liikmete ja klientide kaitsmise huvides. Seadus viib hoiu-laenuühistu seaduses kasutatava terminoloogia kooskõlla tulundusühistuseaduses ja finantssektori teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga.
                       
63 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (736 SE), mis lahendab välisüliõpilaste Eestisse õppima asumise probleemid seoses kõrgharidustaseme õppekavade üleminekuhindamisega ja elamisloa õppimiseks taotlemisel nõutava õppekavade riikliku tunnustatusega. 
                  
55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seadus (731 SE), mis tunnistab rassilise diskrimineerimise komitee pädevust ja võimaldab Eesti isikutel ja isikurühmadel komitee poole pöörduda. Komitee tegevust reguleerib rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal.
                         
52 poolthäälega võeti vastu Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus“ (751 OE), mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväe kuni 45 kaitseväelast alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. aastal NATO reageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) 15. rotatsiooni (NRF-15) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.
 
Justiitsminister Rein Lang esines poliitilise avaldusega seoses kriminaalpoliitika arengusuundadega aastani 2018.
                       
59 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ heakskiitmine“ (757 OE). Dokument määratleb kriminaalpoliitika pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu.
           
Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu teise lugemise:
 
Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu
(741 SE) muudab seaduse sätet, mis reguleerib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korda.            
 
Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE) eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2008. aasta sügisel jõustunud Euroopa Liidu nõukogu vastav direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta. Samuti 2009. aasta sügisel jõustunud Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ning geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide seemnete turustamiseks tulenevad uued nõuded.
                       
Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (749 SE) sätestab objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale. Samuti sätestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise põhimõtted ja nähakse ette piiriületuse ootejärjekorra pidamiseks vajalike andmete töötlemine piiriületuse ootejärjekorra andmekogus.
 
Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (727 SE) parandab isikute põhiõiguste kaitset otseturustuseks mõeldud sõnumite eest. Eelnõu täpsustub, millistel tingimustel on lubatud selliseid sõnumeid saata. Lisaks täpsustatakse kehtiva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise korda. Samuti laienevad võimalused teavitada isikut tema elu või tervist ohustavatest sündmustest, kasutades selleks kaasaegseid sidekanaleid.
 
Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse eelnõuga (739 SE) on püütud selgemalt eristada riiklik statistika muust statistikast ning loodud ühtne õiguslik raamistik riikliku statistika tegemiseks.
 
Valitsuse algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (715 SE) lahendab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel üles kerkinud õiguslikke ja korralduslikke probleeme. Eelnõu võimaldab kohalikel omavalitsustel lõpetada asjassepuutuvad vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused. Omandireformi aluste seaduse vastava sätte kehtetuks tunnistamine välistab potentsiaalse võimaluse riigi või kohalike omavalitsuste vastu suunatud kahjunõuete esitamiseks suurusjärgus 100 miljonit krooni. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 27 poolt, 40 vastu.
           
Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) eesmärgiks on lubada tääknoad külmrelvadena piiramata tsiviilkäibesse. Tääknoad on tsiviilkäibes lubatud nii Euroopa Liidu riikides, kui enamikes maailma riikides.
 
Valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE) on seotud keskkonnaandmete kogumise, analüüsimise ja avalikustamisega tegelevate asutuste ümberkorraldamisega. Selle käigus ühendati Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus hallatavaks riigiasutuseks Keskkonnateabe Keskus. Ümberkorraldamisega luuakse eeldused seni killustatud andmekogude probleemi lahendamiseks.                  
 
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 24 muutmise seaduse eelnõuga (752 SE) soovitakse tagada kaitstavatele loodusobjektidele tõhusam kaitse, kuna kehtivas õiguskorras ei ole kaitstava loodusobjekti kahjustava tegevuse lubavat kinnisasja valdajat teatud juhtudel võimalik vastutusele võtta. Seetõttu kehtestatakse eelnõuga kinnisasja valdajale kohustus teatada kaitstavast loodusobjektist ja sellel kehtivatest kitsendustest isikutele, kes viibivad kinnistul kinnisasja valdaja korraldusel, tehes seal näiteks teatud töid töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE) teine lugemine.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) teine lugemine.
 
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:
                       
Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (755 SE) põhineb enamjaolt kehtival halduskohtumenetluse seadustikul ning sellega paralleelselt rakendataval tsiviilkohtumenetluse seadustikul. Uus seadustik ei sisalda enam üldviidet tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis on seni põhjustanud mitmeid vaidlusi seaduse kohaldatavuse osas. Halduskohtulik õiguskaitse on muudetud efektiivsemaks, kaotades tarbetud vormi- ja sisunõuded kaebuse esitamisele ning lihtsustades kaebuse muutmist ja üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele. Esialgset õiguskaitset võimaldab eelnõu taotleda juba vaidemenetluse ajal ning laiendatud on kohtu volitusi esialgse õiguskaitse kohaldamisel, nähes ette võimaluse teha ettekirjutusi ka vahetult haldusakti adressaadile. Senisest enam soodustatakse asjade lahendamist kokkuleppel: asutakse juurutama spetsiaalset lepitusmenetlust kompromissi saavutamiseks ning ette on nähtud vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtmise võimalus. Eelnõu annab märkimisväärse panuse kohtumenetluse kiirendamiseks haldusasjades.
           
Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (763 SE) tõhustab täitemenetluse läbiviimist. Eelnõuga asendatakse senine kohtu poolt trahvi määramise võimalus kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Täpsustatakse kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid.
           
Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (764 SE) tehakse muudatused lisaks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ka hasartmänguseadusesse ja hädaolukorraseadusesse.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töökohtade loomise seaduse eelnõu (740 SE). Hääletus: 45 poolt, 36 vastu.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (728 SE). Hääletus: 30 poolt, 3 vastu.
                       
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mai Treiali esitatud küsimusele Estonian Airi tuleviku, Arvo Sarapuu esitatud küsimusele kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele Vabadussõja võidusambaga seotud probleemide kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Georg Pelisaare esitatud küsimusele lasketiirudele kehtestatud nõuete täitmise ja Kalvi Kõva esitatud küsimusele vabatahtlike päästjate tegevuse kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Aleksei Lotmani esitatud küsimusele Eestis orjastamise karistamatuse ja Jaan Kundla esitatud küsimusele ajakirjanduse kohta.
 
Istung lõppes kell 19.57.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside