Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

 

Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (179 SE), mis korrastab liiklusalaste süütegudega seotud regulatsiooni ning tõhustab sanktsioonisüsteemi. Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle vere alkoholisisaldus ületab lubatud piirmäärasid, kehtestatakse karistus kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheks aastaks. Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ühest kuust kuni kuue kuuni.
           
77 poolthäälega võeti vastu  valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (332 SE), mis näeb ette regulatsiooni takistamaks pahatahtlikel isikutel dokumentide võltsimise abil määrata osaühingu osanike või juhatuse teadmata ühingu juhatuse ja nõukogu liikmeteks võõraid isikuid. Selleks muudeti osanike koosoleku protokollile, hääletusprotokollile või osanike otsusele kohalduvaid vorminõudeid senisest rangemaks, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Karistusseadustikus nähti ette, et kohus võib kohaldada isiku suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu ehk keelata tal teatud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeeld kõrvaldab teatud tähtajaks ettevõtlusest isikud, kes ei osale ettevõtluses ausalt. See tagab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse.
           
77 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus (296 SE), mis reguleerib Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Seadus näeb ette külmutada nimetatud palgad, mis ei saa olla kõrgem kui 2007. keskmine palk. Eesti keskmise palgaga on seotud lisaks Riigikogu liikmetele ka Vabariigi Presidendi, peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk. Presidendi palk ei saa olla kõrgem kui 2007. aasta IV kvartali Eesti keskmise palga ja vastava koefitsiendi korrutis, ülejäänutel mitte kõrgem kui 2007. aasta keskmise ja vastava koefitsiendi korrutis. Riigikogu liikme palga külmutamine reguleeritakse eraldi seadusega.
           
53 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus (342 SE), mis reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Vastavalt seadusele jääb palga arvestamisel ülempiiriks 2007. aasta IV kvartali Eesti keskmine palk. Seadus ei muuda Riigikogu liikmete palgasüsteemi: Riigikogu liikme palk jääb edaspidigi seotuks Eesti keskmise palgaga. Seaduses sätestatakse ülempiir, millest kõrgemaks ametipalk fikseeritud perioodil tõusta ei saa. Keskmise palga langedes väheneb vastavalt ka ametipalga suurus.
 
67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (322 SE), mis täiendab karistusseadustiku üldosa kahe sättega. Neist esimene näeb ette kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo täideviimise kokkuleppe karistatavuse. Seaduse kohaselt mõistetakse isikule kuriteole kihutamise katse eest karistus seaduse sama sätte järgi, millega nähakse ette vastutus kuriteo täideviijale ja mis raskete kuritegude puhul võib küündida kuni eluaegse vangistuseni. Teine säte annab võimaluse vastutusest vabaneda, loobudes kihutamiskatsest, kokkuleppest või nõusolekust.
           
49 poolthäälega (24 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (347 SE), mis muudab tulumaksumäära vähenemise ajagraafikut, nihutab maksumäära vähenemise ühe aasta võrra edasi. Seega on ka 2009. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär 21% ning hakkab uuesti vähenema 2010. aastal – 20%le; 2011. aastal on maksumäär 19% ja alates 2012. aastast 18%. Ühe aasta võrra edasi lükatakse ka maksuvaba tulu määra suurenemine. Maksuvaba tulu määr jääb 2009. aastal praegusele tasemele, st on 27 000 krooni aastas. 2010. aastal on see 30 000 krooni, 2011. aastal 33 000 krooni ja alates 2012. aastast 36 000 krooni. Kolmandaks kaotatakse 2009. aastal ajutiselt võimalus arvata esimese lapse eest tulust maha täiendavat maksuvaba tulu
           
65 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (330 SE), mis tõhustab lennuohutust ja lennundusjulgestust. Laiendatakse riiklikku järelevalvet teostava ametniku õigusi, täiendatakse väärtegude koosseise, täpsustatakse õhusõiduki lennukõlblikkust ja lennukõlblikkuse kontrolli puudutavat regulatsiooni, lisatakse nõue juhinduda kahepoolses raadiosides lendamisel raadioside reeglitest, täiendatakse lennundusspetsialistide terviseseisundi kontrolli tegemise regulatsiooni, lisatakse lennunduse erialakeele testimist puudutav regulatsioon, täiendatakse registritoimingute ning -kannete tegemise korda, lisatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse ning kaitsevööndiga seotud sätted, täpsustatakse lennundusjulgestuse korralduslikke aluseid ning määratakse Lennuamet pädevaks asutuseks Euroopa Liidu tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju reguleeriva määruse mõistes.
           
Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise:
 
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE);
 
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE);
             
Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE);          
 
Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE);   
 
Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE);        
 
Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE);
                       
Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE).
             
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE) eesmärk on keskkonnahalduse ümberkorraldamine. Sellega seoses on kavas moodustada ühtne Keskkonna- ja Looduskaitseamet, milleks ühendatakse kokku keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 8 poolt, 45 vastu, 1 erapooletu.
           
Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (384 SE) eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastavad seadused – eelkõige Soome ja Saksamaa vastavad seadused. Nimetatud eelnõu on menetluses kolmandat korda, sest kahel eelmisel korral ei saanud eelnõu nõutavat  51 poolthäält.      
 
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE) põhisisuks on Riigikogu töökorraldusse raportisüsteemi loomine ja menetluses olevate eelnõude juurde teiseks lugemiseks komisjoni seletuskirja koostamise kohustuslikuks muutmine. Eelnõu kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Selleks määrab komisjon oma liikmete hulgast raportööri, kes tagab raporti projekti ettevalmistamise ja selle komisjonile heakskiitmiseks esitamise. Eelnõu on ette valmistanud Riigikogu töökorralduse töörühm, kuhu kuulusid kõikide fraktsioonide esindajad.
 
Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Toomas Vareki esitatud küsimusele Euroopa Liidu rahade ja Marek Strandbergi esitatud küsimusele energeetikainvesteeringutele eelduste loomise kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Karel Rüütli esitatud küsimusele põhiõiguste tagamise kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Inara Luigase esitatud küsimusele Narvas ja Kagu-Eestis piiriületuse korraldamise kohta.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside