Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis neljapäeval 73 poolthäälega vastu seaduse, millega rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelaste tegevteenistuspensionile arvestatakse juurde üks protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe – rahvusvahelisel sõjalisel operatsiooni osalenud kaitseväelasele ei ole ette nähtud pensioni maksmisel mingeid erisusi.

Seadus suurendab ka vigastada saanud või hukkunud kaitseväelastele või tema perele makstavaid töövõimetus- ja toitjakaotuspensioneid, et tagada vigastatule või hukkunu perekonnale piisav kindlustunne. Töövõimetuspensioni arvestamisel on praegu aluseks tegevväelase ja tegevteenistuses olnud isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Uue seadusega suurendatakse töövõimetuspensioni arvestamise baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas.

Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (579 SE) eesmärk on ellu viia Eesti veteranipoliitikat ja tagada kaitseväelastele ja Kaitseliidu liikmetele ühekordse hüvitise väljamaksmise ühes osas. Seni kehtinud ositi maksmise regulatsioon ei motiveeri haavatuid, sest mida paremini nad ennast ravivad, seda vähem hüvitist nad saavad. Samuti tähendab iga-aastane püsiva töövõime kaotuse protsendi määramine täiendavaid arstivisiite, mis on haavatute suhtes ebasõbralik ja emotsionaalselt kurnav ning koormab ka tervishoiusüsteemi. Reeglina on vigastatud kaitseväelasele püsiva töövõimetuse määramise korral tegemist väga raskete vigastustega.

Seadus jõustub 2014. aasta 1. oktoobril.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud elektrituruseaduse, korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse ning maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE). Eelnõu harmoneerib täpsemalt Euroopa Liidu (EL) elektri siseturu direktiivi. Põhivõrguettevõtjale antakse võimalus moodustada ühisettevõtja teises liikmesriigis sertifitseeritud põhivõrguettevõtjaga, mis laiendab põhivõrguettevõtja tegevusvabadust ning võimaldab ühisettevõtja luua ka sertifitseeritud sõltumatu süsteemihalduri või sertifitseeritud sõltumatu põhivõrguettevõtjaga, kes kuuluvad ühte kontserni tootmise või müügiga tegeleva ettevõtjaga. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva põhivõrguettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva ettevõtja kindel eraldatus põhivõrguettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.

Istungi stenogramm.

Tagasiside