Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 

50 poolthäälega (18 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (299 SE), millega tõstetakse kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks maamaksuvabastuse tõttu kohaliku omavalitsuse üksustel saamata jääva tulu. Lisaks vabastatakse riik maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa eest, täiendati regulatsiooni sätetega, kuidas arvestatakse maamaksuvabastust, kui tiheasustusega ala piir või asustusüksuse lahkmejoon läbib katastriüksust ning täpsustati maamaksuvabastuse ja –soodustuse arvutamise korda. 

64 poolthäälega (vastu 5) võeti vastu valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (236 SE), millega luuakse üliõpilastele riiklik õppetoetus toetamaks majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist. Seaduse kohaselt kehtestatakse üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt üliõpilase sissetulekule. Riigieelarvega kehtestatavaks keskmise sissetuleku ülemmääraks on 2013. aastal kavandatud 280 eurot. Vastavalt sellele on toetussumma üliõpilase keskmise kuni 70 eurose sissetuleku korral 220 eurot, 70-140 eurose sissetuleku korral 135 eurot ja 140-280 eurose sissetuleku korral 75 eurot. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks kuni 24-aasta vanuse üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja. 

54 poolthäälega (vastu 13) võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (310 SE), millega muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee-erikasutuse tasu jaotust. Kaevanduste ja karjääride asukoha kohalikele omavalitsustele (KOV) tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega. Muudatuse tulemusena KOVide tulubaas tervikuna ei muutu, kuna tasu osa vähendamisest vabanev raha suunatakse riigieelarvega tagasi KOVidele. Sellega tagatakse baaskuludele stabiilne kate ning tasude laekumise kõikumised ei sea ohtu KOVi toimetulekut. Üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuvast tasust hakkab KOVidele laekuma 25%. 

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise: 

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE), millega tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi. Seda tehakse kahes etapis järgmiselt: alates 2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele toetust 19,18 eurot (alates 1. juulist 2013 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 1. juulist 2013 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 1. juulist 2013 76,72 euroni kuus). Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus tõstetakse alates 1. juulist 2013 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 15 poolt, 51 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu (320 SE) sätestab riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja tervishoiutöötajate töötasu tõusuks vajaliku katteallika. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 12 poolt, 50 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (311 SE) lisatakse seadusesse mõned uued finantsjuhtimise põhimõtted, korrigeeritakse seaduste rakendamisel ilmnenud ebaselgeid sätteid ning pikendatakse 2012. aasta kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut. Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas KOVide finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 12 poolt, 46 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.  Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (325 SE) muudetakse ravikindlustuse seaduse § 72 sätteid, mis reguleerivad visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärasid.  Eelnõuga kehtestatakse koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks senise 3,20 euro asemel 5 eurot ja voodipäevatasu piirmääraks senise 1,60 euro asemel 2,50 eurot. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükati. Hääletus: 22 poolt, 52 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu saadeti teisele lugemisele. 

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (312 OE) näeb ette pikendada kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 31. detsembrini 2013. 

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis” eelnõu (313 OE) näeb ette pikendada kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) koosseisus kuni 31. detsembrini 2013. 

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (314 OE) näeb ette pikendada kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2013. 

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (315 OE) näeb ette pikendada kuni 20 kaitseväelase kasutamist NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis kuni 31. detsembrini 2013. 

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus” eelnõu (316 OE) näeb ette pikendada kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation Atalanta) koosseisus kuni 31. detsembrini 2013.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös” eelnõu (317 OE) näeb ette võimaldada 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 kasutada kuni viit kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava uue ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas oleva muu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. 

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE) näeb ette tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel arvutatud pensionid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga. Politsei ja piirivalve seaduse alusel toimub juba määratud pensioni ümberarvutamine sõltuvalt sellest, millise seaduse järgi on pension määratud. Varem kehtinud seaduste, nagu politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus, alusel arvutatud pensionid indekseeritakse 1. aprillil pensioniindeksiga, alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud pensionid arvutatakse ümber koos palga muutusega. Seega kohtleb senine õiguslik regulatsioon pensionide ümberarvutamise osas erinevalt eripensionäre ning tavapensionäre, samuti eripensionäre omavahel. Eelnõu kohaselt hakatakse määratud ja määratavaid eripensione, v.a jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione, indekseerima 2013. aastast pensioniindeksiga. 

Täiendava istungi päevakorrast arvati välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni soovil nende endi algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (277 SE) esimene lugemine. 

Täiendav istung algas 7. detsembril kell 13 ja lõppes 8. detsembril kell 1.45.

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

8. detsember 2012

 

 

Tagasiside