Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil 72 poolhäälega vastu Riigikogu otsuse “”Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020″ heakskiitmine” (553 OE).

Riiklik kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 sätestatakse riigi kultuuripoliitika eesmärk: kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti, uurida, talletada ja kanda edasi kultuurimälu ja luua soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Meri, Liisa-Ly Pakosta, Lauri Vahtre ja Rein Lang.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Riigikogu kiitis 69 poolthäälega heaks valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (468 SE). Seadusega muudetakse karistusseadustiku laiendatud konfiskeerimise kohaldamist puudutavaid sätteid, laiendatakse võimalust kohaldada vangistuse asemel sõltuvusravi ja täpsustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega võimaldatakse konfiskeerimise, konfiskeerimise asendamise, tsiviilhagi ja varalise karistuse tagamiseks kasutada hagi tagamise abinõusid.

Riigikogu kiitis 76 poolthäälega heaks valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse (444 SE), millega muudetakse ja täiendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE). Eelnõu järgi toimub korteriomandiõiguse kodifitseerimine, mille raames asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Eelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Yana Toom ja Margus Hanson.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt oli 31 ja vastu 36 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE), mille menetlemine Riigikogus katkestati mullu 18. detsembril. Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused, mis võimaldaksid kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Eelnõuga soovitakse tagada ühtsetel alustel toimiv, efektiivsem, õigusselgem ning isiku põhiõigusi rohkem arvestav riiklik järelevalve menetlus. Seaduse jõustumise järel hakkavad riiklikku järelevalvet teostama ühtsetel alustel kõik korrakaitseorganid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul ja Peeter Võsa.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE), mille menetlemine Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul katkestati 15. jaanuaril. Eelnõu näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Eelnõule esitati teise lugemise katkestamise järel 67 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekutes sätestatakse strateegilise arengudokumendi liigina poliitika põhialused ja korrastatakse strateegilise planeerimise süsteemi. Samuti sätestatakse, et põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud koostama strateegilisi arengudokumente ja Eesti Panga juurde luuakse eraldi nõuandekoguna eelarvenõukogu. Mitmed muudatused tehakse riigieelarve seadusega seonduvates seadustes, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ning samuti Eesti Rahvusringhäälingu seaduses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eiki Nestor ja Aivar Sõerd.
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt oli 18 ja vastu 34 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (482 SE). Eelnõuga viiakse raudteeseaduse sõnastus vastavusse Euroopa Liidu (EL) vastavate direktiividega. Täpsustub raudteeseaduse terminoloogia. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse asemel antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele ohutusluba, raudteeveo ettevõtjatele aga ohutustunnistus ja mitteavaliku raudtee puhul tegutsemise ohutustunnistused. Raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude asemel võetakse kasutusele direktiivide terminoloogia: õnnetusjuhtumid, tõsised õnnetusjuhtumid ja vahejuhtumid. Samuti täpsustatakse tehnilise järelevalve ameti ja ohutusjuurdluse keskuse ülesandeid ning õigusi järelevalvemenetluse raames. Eelnõu käsitleb ka EL-i ja SRÜ riikide raudteeveeremi numbri kasutamisega seotud aspekte. Eelnõuga muudetakse veel seaduse sätteid seoses Rail Balticu projekti arendamisega. Kehtestatakse väiksem raudteekaitsevööndi laius.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis” eelnõu (583 OE). Eelnõu võimaldab Eestil osaleda Euroopa Liidu rahutagamismissioonil EUFOR RCA (European Union military operation in Central African Republic) Kesk-Aafrika Vabariigis kuni 55 tegevväelasega alates otsuse jõustumise hetkest kuni 31. augustini 2014 ning kuni 5 tegevväelasega aasta lõpuni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Vahtre ja Kadri Simson.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata ei leidnud toetust. Vastu oli 52 ja poolt 25 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE). Eelnõu harmoneerib täpsemalt EL-i elektri siseturu direktiivi. Põhivõrguettevõtjale antakse võimalus moodustada ühisettevõtja teises liikmesriigis sertifitse
eritud põhivõrguettevõtjaga, mis laiendab põhivõrguettevõtja tegevusvabadust ning võimaldab ühisettevõtja luua ka sertifitseeritud sõltumatu süsteemihalduri või sertifitseeritud sõltumatu põhivõrguettevõtjaga, kes kuuluvad ühte kontserni tootmise või müügiga tegeleva ettevõtjaga. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva põhivõrguettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva ettevõtja kindel eraldatus põhivõrguettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE). Eelnõuga võetakse täies mahus üle EL-i vastav direktiiv. Eelnõu sätestab alused veeldatud gaasi terminali halduri ja hoidla halduri tegutsemiseks ning gaasi hulgimüügituru reguleerimiseks. Aluste hulka kuulub tingimuste väljatöötamine ja hindade koostamise põhimõtete kooskõlastamine konkurentsiametiga. Samuti täiendatakse seadust jaotusvõrguettevõtja ja hoidlatevõrgu halduri juhtimise põhimõtetega ning Konkurentsiameti ülesannetega turu järelevalve ja tarbijakaitse osas. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev gaasiettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva ülekandevõrgu ettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse ülekandevõrgu ettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast gaasiettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva gaasiettevõtja kindel eraldatus ülekandevõrgu ettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.

Menetlusest langes välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (542 SE), mis puudutas lastetoetuste tõstmist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mailis Reps ja Heljo Pikhof.
Hääletus: poolt 45, vastu 34 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 18.58.

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1392206357

Riigikogu pressiteenistus
 

Tagasiside