Riigikogu võttis vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega tehakse muudatused teise pensionisamba regulatsioonis. Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reformi) (108 SE) poolt hääletas 56 saadikut, vastu oli 45 saadikut.

Rahandusminister Martin Helme andis selgitusi eelnõu menetlemise kohta. Ta märkis, et valitsus otsustas oma 24. jaanuari istungil siduda eelnõu vastu võtmine usaldusküsimusega ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele eelnõu kolmandat lugemist sellisel juhul ei toimu. Selle otsusega lõppesid juhtivkomisjoniks olnud rahanduskomisjoni kohustused ning eelnõu ette valmistamise teiseks lugemiseks võttis üle valitsus, kes kiitis seejärel heaks uue, muudatustega eelnõu teksti. Läbi vaadati ka eelnõule Riigikogu menetluse käigus esitatud muudatusettepanekud. Helme tõi esile rahanduskomisjoni ettepanekul tehtud mitmed muudatusettepanekud, mis tehti huvigruppidega konsulteerimise järel.

Seletuskirjas märgitakse, et nii algne valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu kui ka valitsuse muudetud seaduse uus terviktekst lähtuvad üldisest eesmärgist anda inimestele suurem valikuvabadus. Eelkõige seisneb see vabaduses otsustada, kas koguda raha teises sambas või mitte. Samuti antakse inimestele  täiendavaid võimalusi oma pensioniraha investeerimisel ja kasutamisel nii enne kui ka pärast pensioniiga. Olemuslikult pole kavandatavad kohustusliku kogumispensioni süsteemi muudatused tagasiulatuvad. Nende muudatustega ei panda inimestele tagasiulatuvalt kohustusi ega võeta ära ka minevikus omandatud õigusi. Vastupidi – kavandatav reform vähendab inimeste kohustusi, sest kaob ära kohustus koguda raha teises sambas, ja lisab juurde õigusi, mille kohaselt saavad kõik liituda ning saavad täiendavad võimalused oma raha kasutamisel.

„Kuigi selle reformi puhul on avaldatud ka kahtlust, et kõik selle komponendid ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas, siis mina ei ole sellega nõus. Oleme selle poole aasta jooksul reformiga töötades pakkunud välja tasakaalustatud lahenduse, mis muudab tänase jäiga süsteemi inimeste jaoks oluliselt paindlikumaks, kuid samas säilitab sotsiaalseid eesmärke silmas pidades vajalikud piirangud. Need piirangud on minu hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud ning seda ka põhiseaduse silmis,“ ütles Helme.

Seaduses määratakse kindlaks muudatuste jõustumise ja rakendumise kuupäevad, raha väljavõtmise ning maksete tegemise või maksete tegemisest vabastamise avalduste tsükkel, pensioni kogumise ajal raha väljamaksmise reeglid, pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära tõstmine, teise samba väljamaksete maksuvaba tulu arvestusest väljajätmine, täpsustatakse pensioni investeerimiskontot puudutavat regulatsiooni ja pensioni investeerimiskontoga seotud avalduste esitamise korda.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuid reform rakendub valdavas osas 2021. aasta 1. jaanuaril. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusi ja raha väljavõtmise avaldusi saab esitama hakata 2021. aasta 1. jaanuarist ning mõnedel juhtudel ka hilisematel kuupäevadel seoses pensioni investeerimiskonto rakendumisega. Seletuskirjas märgitakse, et 2020. aasta jääb kõigile süsteemi osapooltele ettevalmistuste ja IT-arenduste tegemiseks.

Rahandusminister vastas mitme tunni jooksul Riigikogu liikmete esitatud küsimustele, milles sooviti selgitusi, hinnangut ja mõjuanalüüsi kavandatud muudatuste kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna 46 Riigikogu liiget, kes esitasid oma argumendid ja seisukohad kohustusliku kogumispensioni reformi kohta.

Kõigepealt ütlesid oma seisukohad välja fraktsioonide esindajad. Kaja Kallas (R) märkis, et tegu on selle Riigikogu koosseisu kõige halvema seadusega, millega lõhutakse meie pensionisüsteem. Ta ütles, et tänase otsuse maksavad kinni meie lapsed ja järgmised põlvkonnad. Siim Pohlak (EKRE) toonitas, et pensionireform on vajalik, et inimesed saaksid ise otsustada oma  raha kasutamise üle. Aivar Koka (I) sõnul on tähtis, et inimesed saaksid võimaluse ise oma raha investeerida. Samal ajal on oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. Tema hinnangul on etteheited ebavõrdsest kohtlemisest põhjendamatud. Indrek Saar (SDE) märkis, et see on lohutus lühinägelikele, kelle arvates oskavad just nemad kõige paremini oma raha investeerida ja teha tarku otsuseid. Ta viitas ekspertide hinnangutele, milles on hoiatatud pensionisüsteemi lõhkumise eest. Samuti soovitas mõelda nende inimeste peale, kes võtavad raha välja ja kaotavad suurte lubaduste valguses oma säästud mõtlematult tehtud investeerimisotsuste pärast. Ta kutsus üle mitte toetama selle seaduse vastuvõtmist. Jaanus Karilaid (K) viitas pensionifondide senisele madalale reaaltootlusele. Tema sõnul on Keskerakond olnud juba varem vastu praegusele kogumispensioni süsteemile, millega on tehtud rikkalik kingitus pankadele. Seepärast toetab ta kogumispensionireformi, mis tehti koos koalitsioonipartneritega.

Kõnetoolis käisid ja oma seisukoha esitasid veel Jürgen Ligi (R), Aivar Sõerd (R), Kai Rimmel (EKRE), Kristina Šmigun-Vähi (R), Toomas Kivimägi (R), Hanno Pevkur (R), Urmas Kruuse (R), Riina Sikkut (SDE), Vilja Toomast (R), Signe Kivi (R), Annely Akkermann (R), Mart Võrklaev (R), Lauri Läänemets (SDE), Urmas Espenberg (EKRE), Valdo Randpere (R), Oudekki Loone (K), Urve Tiidus (R), Katri Raik (SDE), Jaak Juske (SDE), Siim Kallas (R), Helmen Kütt (SDE), Kalle Grünthal (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Erkki Keldo (R), Taavi Rõivas (R), Heiki Hepner (I), Heljo Pikhof (SDE), Mihhail Lotman (I), Yoko Alender (R), Marika Tuus-Laul (K), Raimond Kaljulaid, Jüri Jaanson (R), Signe Riisalo (R), Maris Lauri (R), Jevgeni Ossinovski (SDE), Henn Põlluaas (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Kalvi Kõva (SDE), Keit Pentus-Rosimannus (R), Andres Sutt (R), Sven Sester (I).

Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei kuulunud sellele eelnõule esitatud 957 muudatusettepanekut hääletamisele.

Eelnõu menetlemise algus tänasel täiskogu istungil lükkus edasi enam kui kolmveerand tundi, sest reformi vastustavad opositsioonisaadikud tõid parlamendi saali pensionireformi vastased loosungid.

Kultuuriminister Tõnis Lukas andis ülevaate „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ täitmisest.

Lukas käsitles oma ülevaates aruande „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ täitmise kohta 2019. aastal ellu viidud tegevusi, saavutusi ja olulisemaid edasiminekuid, samuti esitas olulisemad jätkutegevused 2020. aastal. Aruande keskmes oli Eesti tantsu ja laulu juubeliaasta, mille raames analüüsiti ka laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni elujõulisust samuti käsitles arenguid kõigis kultuuri alavaldkondades. Aruandesse oli koondatud kõigi ministeeriumide info, mis on seotud Kultuur 2020 eesmärkidega.

Lukase sõnul on visioonidokumendis „Kultuur 2020“ sõnastatud kultuuripoliitika eesmärk: kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.

„Kuigi, nagu ka pealkirjast näha, lõpeb selle alusdokumendiga sätestatud planeerimisperiood käesoleva aastaga, ei tähenda see, nagu oleksid kõik kultuuripoliitika eesmärgid sellega lõplikult saavutatud. Aasta pärast saab siin saalis küll tutvustada perioodi 2014 kuni 20 kokkuvõtvat lõpparuannet, aga juba praegu tegeleb Kultuuriministeerium ka kultuuripoliitika põhialuste uuendamise protsessiga,“ ütles Lukas. Ta selgitas, et selleks korraldati 2019. aasta jooksul hulgaliselt kohtumisi valdkondlike organisatsioonide, seotud ministeeriumide esindajate ja muude huviosalistega. Kokku oli kaasatud üle 500 inimese. Samuti peeti arutelupäevi kõigis maakondades. Plaani kohaselt on uue alusdokumendi eelnõu kavas valitsusele kinnitamiseks esitada 2020. aasta esimeses pooles.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must (K), Jaak Valge (EKRE) ja Indrek Saar (SDE)

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (100 SE), millega täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

Tulumaksu erirežiim loodi seadusega, mille jõustumine sõltub Euroopa Komisjonilt saadavast riigiabi loast. Seadusega kehtestati laevandusettevõtetele kaupade või reisijale rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu kohta laeva tonnaažist, mitte dividendidest sõltuv alternatiivne maksustamise kord ning erisused laevapere liikmetele makstava tasu maksustamisel.

Eelnõuga ei muudeta maksuerirežiimi põhitingimusi, täpsustatakse vaid üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo tuludest. Näiteks kajuti tasu eest kasutusse andmine on põhitegevus, kuid kauba müüjale või teenuse osutajale laevas asuva ruumi üürile andmine on lisategevus.

Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varem kehtinud seaduse järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE), millega muudetakse alates 2020. aastast fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendatakse biokomponendi ja taastuvelektri statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust.

Alates 2020. aastast asendatakse igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.

Istung lõppes neljapäeval, 30. jaanuaril kell 1.01.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]