Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (443 SE) ), mis viib seaduse kooskõlla avaliku teabe seadusega, samuti tagatakse keskkonnainspektsiooni võimekus täita oma ülesandeid väljaspool tavalist tööaega.

Keskkonnainspektsioon sai sellega seadusliku aluse asutada vajalikud andmekogud. Keskkonnaminister sai volitusnormi kehtestada määrusega asutatavate andmekogude põhimäärused. Muudatus tagab keskkonnajärelevalve käigus kogutud info elektroonilise töötlemise võimaluse ning süsteemsuse.

Eelnõu kolmandal lugemisel hääletas eelnõu poolt 80 riigikogulast, vastu keegi ei olnud.

Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (450 SE). Eelnõu poolt hääletas kolmapäeval 58 Riigikogu saadikut, vastu keegi ei olnud.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud pärimisseaduse, notari tasu seaduse ja notariaadiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (440 SE), millega tehtavad muudatused jagunevad neljaks. Esimesed on seotud pärimisregistri pidamist puudutava regulatsiooni muutmisega, teised notari tasude kehtestamisega ametitoimingutele, mille tegemise eest kehtiv notari tasu seadus tasu ette ei näe, kolmandatega täpsustatakse pärimisseadust üldiselt ja neljas muudatus on seotud notari kaudu majandusaasta aruannete esitamisega. Eelnõu lõpphääletus on 26. septembril.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (441 SE), mille muudatuste tegemine on vajalik Euroopa Liidu õigusakti siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks. Eelnõu eesmärgiks on näha kriminaalmenetluses ette täiendavad õigused suulisele ja kirjalikule tõlkele kahtlustatava ja süüdistatava suhtes ning isiku suhtes, kes on allutatud Euroopa vahistamismääruse täitmisele. Eelnõu tulemusena laiendatakse eelpool nimetatud isikute õigusi ning nähakse neile ette laiemad võimalused kasutada kriminaalmenetluses tõlgi abi. Eelnõu kolmas lugemine on kavas 26. septembril.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (464 SE). Eelnõuga  soovitakse pikendada ametniku perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega ning lihtsustada uue tähtajalise õiguse saamine sarnaseks vaimuliku õigusega abielusid sõlmida. Samuti täpsustatakse maavalitsuse ja siseministeeriumi pädevust perekonnaseisuametniku eksami ja sellele eelneva koolituse läbiviimise osas, luuakse selged õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks, lihtsustatakse haldusmenetlust välismaalasest surnu isikut tõendava dokumendi edastamise osas välisriigi saatkonnale, vähendatakse paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel, asendades abielu sõlmimise protokolli abielukande eeltäidetud väljatrükiga, lihtsustatakse abieluvõime kindlakstegemise menetlust kodaniku jaoks ning luuakse õiguslik alus soo muutmise andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Eelnõu teise lugemise eel on muudatusettepanekute tähtajaks 9. oktoober.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (466 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Rahvusvahelise õiguse instrumendina annab leping investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide osas, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikkuse teabevahetuse kohustus loob täiendavaid võimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eelnõu teiseks lugemiseks on muudatusettepanekute tähtajaks 3. oktoober.

 

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE), mille kohaselt hakkab taimekaitseseadmete tehnilist kontrolli ning selle tegemiseks vajalikku tööalast koolitust korraldama valitsuse korralduse „Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ümberkorraldamine” alusel Eesti Taimekasvatuse Instituut. Asutuse peamaja on Jõgeva maakonnas ja katsepunktid erinevates Eesti kohtades. Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli ja selle tegemiseks vajaliku tööalase koolituse korralduse asukoha määrab Eesti Taimekasvatuse Instituut. Seni väljaantud taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli läbimist tõendav dokument kehtib kuni järgmise korralise tehnilise kontrolli tähtaja saabumiseni. Eelnõu teise lugemise eel on muudatusettepanekute tähtajaks 9. oktoober.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE), mille põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja nende säästev majandamine. Seaduse efektiivne rakendamine peab tagama metsade elustiku mitmekesisuse, metsade hea tervise ja tootmisvõime säilimise ning võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Samuti metsasektoriga seotud sotsiaalsete ja piirkondlike eesmärkide täitmise. Juhtivkomisjoniks on keskkonnakomisjon, kelle ettepanek on esimene lugemine lõpetada.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE), mille eesmärk on ajakohastada ja täiendada veekogude paisutamise regulatsiooni, et lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ning tagada veekogude tõhusam kaitse. Samuti vähendada paisutamiseks vee erikasutusloa taotlemise ja menetlemisega kaasnevat halduskoormust. Et vähendada vee erikasutuslubade menetlemisega kaasnevat halduskoormust ning soodustada suuremahulisi investeeringuid, mille eelduseks on pikaajaline vee erikasutuse õigus, muudetakse vee erikasutusload tähtajatuks. Muudatustega viiakse põhjaveealased sätted kooskõlla EL-i veepoliitika raamdirektiiviga ning põhjaveedirektiiviga. Eelnõu teise lugemise eel on muudatusettepanekute tähtajaks 9. oktoober.

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm

Riigikogu pressiteenistus
25. september 2013

Tagasiside