Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Normal
0

21

false
false
false

ET
X-NONE
X-NONE

MicrosoftInternetExplorer4



/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:11.0pt;”Calibri”,”sans-serif”;
mso-fareast-“Times New Roman”;
mso-bidi-“Times New Roman”;}

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE). Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 36 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

49 poolthäälega jäi lõpphääletusel vastu võtmata valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (805 SE). Seadus nõudis vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust – vähemalt 51 häält. Vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
           

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud abipolitseiniku seadus (633 SE). Seadusega sätestatakse abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alusel ja korras. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.           

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu (842 SE) teine lugemine. Eelnõuga pikendatakse kutseseaduse rakendamise tähtaegu ehk üleminekuaega 5-astmeliselt kvalifikatsioonitasemete süsteemilt 8-astmelisele kvalifikatsiooniraamistikule kuni 1. jaanuarini 2014. Eelnõuga soovitakse vältida kutsesüsteemi halvamist, kui 1. jaanuarist 2011 kaotaks tegutsemisõiguse 90% kutseandjatest või kui aastal 2011 kaotab kehtivuse mitusada kutsestandardit. Eelnõuga kõrvaldatakse ka ebaselgus riiklikult tunnustatud õppekava määratlemisel. Kutseandja õigused võimaldatakse anda nendele õppeasutusele, kus on riiklikult tunnustatud õppekavad. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (844 SE) teine lugemine. Seaduse eesmärgiks on sätestada Eesti õiguses Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaardi kasutusele võtmine kolmanda riigi kodanike jaoks. Elamisloakaardi kui eraldiseisva dokumendi rakendamine on Eestile kohustuslik. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 30 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.
 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks ning kehtestada reeglid annetustele, sätestada keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, anda järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestada mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. täpsustas Põhiseaduskomisjon täpsustas ka valimiliidu moodustamise põhimõtteid kohalikel valimistel ning määratles erakondade rahastamist korraladva komisjoni staatuse ja koosseisu. Erakond Eestimaa Roheliste fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 29 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on kaasajastada meresõiduohutuse seadus ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes tehakse ka praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid.  Täpsustatakse meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Meresõiduohutuse seadusesse lisatakse uued paragrahvid, millega sätestatakse meresõiduohutuse korraldamise süsteem, reederi ning tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused, auditeerimisel avastatud mittevastavus jpm. Mitmed muudatused puudutavad lootsimist, lootsile esitatavaid nõudeid ja lootsi tegevust, aga ka laevaõnnetuste käsitlemist. Teisel lugemisel eelnõusse viidud muudatus näeb ette tankerite kohustusliku eskortimise sisemeres ja sadama akvatooriumis. Samuti tahetakse kehtestada mitmed uued riigilõivud ja ajakohastada uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
                       

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teine lugemine. Seaduse esmaeesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Nii konsulaarseaduses kui ka perekonnaseisutoimingute seaduses ühtlustatakse konsulaarametniku poolt tehtavad toimingud. Lisaks muudetakse ka riigilõivuseadust ja perekonnaseadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on muuta kriminaalmenetlus tõhusamaks ja ökonoomseks ning tagada suurem vastavus menetlusse puutuvate isikute põhiõigustele. Eelnõus sisalduvad muudatused aitavad tagada eri kohtumenetluse liike reguleerivate normide suurema ühtluse. Seadusmuudatustega soovitakse suurendada kodanikkonna usaldust kehtiva õiguskorra ja õigusmõistmise süsteemi vastu. Eelnõu teine lugemine jätkub.
                       

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse näiteks täna kehtivas õiguses sätestatud ebamõistlikud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil n-ö ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist, kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul, kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Hoiuste tagamise piirmäära tõstetakse seniselt 50 000 eurolt 100 000 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Nimetatud uus ülempiir hakkab kehtima 2011. a algusest. Kõikide muudatuste eesmärgiks on laiemalt tagada Eesti finantssüsteemi toimimine korrapärastel alustel ehk selle stabiilsus ning ennetada võimalike finantskriiside teket. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse muuta töötuskindlustuse seaduses kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Muudatuse kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (856 SE) esimene lugemine. Seaduse üheks eesmärgiks on tervishoiutöötajaks õppivate üliõpilaste töötamisvõimaluste reguleerimine ning teiseks eesmärgiks kehtiva seadusandliku regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise põhimõtetega. Mainitud direktiivi põhimõtete kohaselt on iga kutseala esindajal õigus osutada teenust oma kutseala raames. Seadusmuudatused annavad arstiteaduskonna üliõpilastele võimaluse õppetöö välisel ajal töötada omandataval kutsealal või õe kutsealal sama kutseala tervishoiutöötajate juhendamisel, mis peaks andma parema ettevalmistuse tulevaseks tööks. See aitab parandada ka patsiendile osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti ning vähendada üliõpilaste välismaale minemise soovi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tulenevad vajadusest muuta riigimetsade majandamine paindlikumaks ja läbipaistvamaks ning luua eeldused digitaalse veoslehe kasutuselevõtuks. Kaotatakse veoslehe kohustusliku vormi nõue ja antakse võimalus digitaalse veoslehe koostamiseks, kuna ühtsete vorminõuete (või mis tahes vorminõuete) järgimine samal ajal digitaalsel ja paberil veoslehel ei ole reaalselt teostatav. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärgiks on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kooskõlla viimine Euroopa nõukogu direktiiviga, mis käsitleb tubakatoodete suhtes kohaldatavat aktsiisi struktuuri ja määrasid. Direktiiviga tõstetakse tubakatoodete aktsiisi alammäärasid ja täpsustatakse tubakatoodete definitsioone, et tagada aktsiisi ühesugune kohaldamine. Lisaks direktiivist tulenevatele muudatustele laiendatakse eelnõuga aktsiisilaopidamise eritingimusi veinitootmisele. Samuti täpsustatakse teisest liikmesriigist ja ühendusevälisest riigist reisija toodud kütuse aktsiisivabastuse tingimusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada kehtiva riigihangete seaduse sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Muudatused puudutavad lihthanke korraldamise raamistikku, avaliku ja erasektori koostööd seoses sõlmitud hankelepinguga, pakkumuste tähtaegade esitamist, lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise reegleid, aruande esitamise tähtaegu jpm. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ eelnõu (852 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg Euroopa Liidu relvajõudude (EUFOR – European Union Force) juhitaval missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ eelnõu (851 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR – Kosovo Force) koosseisus 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus“ eelnõu (850 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt võib Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisusrahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis vajadusel kasutada kaitseväe kuni 55 kaitseväelast 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis“ eelnõu (849 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (848 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb alates 2011. aasta 1. jaanuarist kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (UNTSO – United Nations Truce Supervision Organization) kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.  

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (847 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb alates 2011. aasta 1. jaanuarist kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaeg rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele valitsuse maksupoliitiliste lubaduste kohta, Evelyn Sepa küsimusele valitsuse arengukavade ja Marika Tuusi küsimusele Eesti elu raskuspunktide kohta.
 

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Jaak Aabi küsimusele rahapoliitika kohta.

Siseminister Marko Pomerants vastas Kalle Laaneti küsimusele tuleva aasta siseturvalisuse valdkonna eelarve kohta.
 

Istung lõppes kell 20.

Vt istungi stenogrammi:

24. november 2010

Riigikogu pressitalitus
Margit Liivoja

pressisekretär, tel 631 6353

Tagasiside