Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis kolmapäevasel täiskogu istungil vastu seitse seadust, kokku menetleti 21 eelnõu.

Riigikogu võttis vastu Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (615 SE). Seaduse vastu võtmise poolt oli 45, vastu 18 Riigikogu liiget, üks jäi erapooletuks. Seadusega  kehtestatakse ajutine piirang, mille järgi 4000 või enama elanikuga asulas saab kuni 2015. aasta 9. juunini apteeki avada ainult kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul.  Seaduse järgi ei või üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi ettevõtetel ega nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetel. Lisaks näeb eelnõu ette, et üldapteekidele antakse võimalus korraldada patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist. Seadusemuudatus käsitleb ka proviisori ja farmatseudi lugemist tervishoiutöötajateks, apteegibussi asutamist ja töökorraldust, apteekritele maal töötamiseks lähtetoetuse maksmist ning apteegi avamise lihtsustamist väikesaartel.

Riigikogu võttis 77 poolhäälega vastu Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seaduse (597 SE), mis lisas veteranipäeva, 23. aprilli, teiste lipupäevade hulka.

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (580 SE). Seadus võimaldab tööinspektsioonil kasutusele võtta kliendiportaali, mille abil saavad kliendid inspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Seadusega muudetakse ka tööõnnetusest ja töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teatamise skeemi. Uue korra kohaselt hakkab edaspidi arsti asemel tööandjat tööõnnetusest ja tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teavitama tööinspektsioon. Samuti võimaldab seadus luua uue ohutu tööelu andmekogu. Seadus jõustumisajaks on plaanitud 1. september 2014.

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (621 SE). Eesmärk oli viia seadus kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega (MsüS). Senine „veterinaararsti tegevusluba“ saab uueks nimeks „veterinaararsti kutsetegevuse luba“, mille väljastamisel on olulised inimese oskused teatud töö tegemisel. Põllumajandusministrile antakse volitus asutada veterinaararstide register, mis asendab senise veterinaar- ja toiduameti peetava loendi. Seadus jõustub1. juulil sel aastal.

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse (590 SE). Seadusega lihtsustatakse ajutisest töötamisest teavitamise menetlust, mille inimene peab läbima, kui ta soovib välisriigist tulles asuda Eestis ajutiselt töötama välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust läbimata. Seaduse järgi piisab edaspidi teatises töövaldkonna ja inimese kontaktandmete märkimisest. Teatis tuleb esitada enne ajutiselt töötama asumist, kuid selleks ei nähta enam ette konkreetset tähtaega.

Riigikogu võttis 69 poolthäälega vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (626 SE), millega täiendatakse pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallide ja väärismetalli sisaldavate metallimaterjalide ning vääriskividega. Muudatuste eesmärk on maksupettuste vältimiseks rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist, kuna pettuseid pannakse toime lisaks kullamaterjalile ka muude väärismetallide ja vääriskividega.

Läbirääkimistel võttis sõna Riigikogu liige Kalev Kallo.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse (610 SE). Seaduse vastu võtmise poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, lisaks jäi üks liige erapooletuks. Üldeeskirjad on Ülemaailmne Postiliidu tööd korraldav dokument. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. Ülemaailmne Postiliit koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamisreegleid, annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi tõstmiseks.

Riigikogus läbisid teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu (619 SE), millega kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) oma seadus. Eelnõuga piiritletakse TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad. TTÜ on Eesti juhtiv tehnikateaduste edendaja. Selle vastutuse paremaks kandmiseks luuakse ka vastavasisulised professuurid, mida rahastatakse riigieelarvest. Uuendatakse TTÜ juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Tallinna Tehnikaülikooli kõrgeimaks juhtorganiks nimetatakse nõukogu ning akadeemiline otsustuskogu nimetatakse senatiks.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (570 SE). Eelnõuga muudetakse kohtunikuabi ametisse asumist ja reformitakse kohtulike registrite halduskorraldust. Kohtunikuabid täidavad tulevikus teenistusülesandeid ainult kohtulike registrite pidamisel ja maksekäsuosakonnas. Neile ei või anda lahendamiseks õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud laiemaid ülesandeid, näiteks menetluskulude kindlaksmääramine. Kohtujuristid toetavad kohtutes õigusemõistmist.

Läbirääkimistel võttis sõna Riigikogu liige Juhan Parts.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ettepanek ei leidnud toetust (18 poolt, 47 vastu).

Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (622 SE), millega nähakse ette programmperioodi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö ja EL-i välispiiriülese koostöö programmide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa Abifondi rakenduskava elluviimiseks.

Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise:

Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati rohkete muudatusettepanekute tõttu valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise ja korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) teine lugemine. Eelnõuga kõrvaldatak
se ebatäpsused kehtivas seaduses ning ühtlustatakse eriseaduste regulatsioone majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse omadega. Eelnõu sisaldab endas enam kui 200 muudatusettepanekut.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas katkestada teise lugemise oma 12. mai istungil. Uus muudatusettepanekute tähtaeg on 22. mai. Eelnõu teise lugemise jätkamine on kavas 4. juunil ja kui teine lugemine lõpetatakse toimub kolmas lugemine järgmise päeval ehk 5. juunil. Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil sel aastal.

Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas tõi välja, et jaanuaris valitsuse algatatud eelnõule tegi esimese ja teise lugemise vahepeal ligi sada muudatusettepanekut eelnõu algatajalt, valitsusasutustest ning muudelt isikutelt. „Ettepanekuid ja arvamusi selle eelnõu kohta esitasid sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, justiitsministeerium, keskkonnaministeerium, siseministeerium, rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium, muinsuskaitseamet, ehitusettevõtjate liit, elektritööde ettevõtjate liit, MTÜ Vanalinna selts.

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati paljude muudatusettepanekute tõttu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE) teine lugemine. Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärgiks on vähendada karistatavate tegude arvu ja kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Uueks muudatusettepanekute tähtajaks on 26. mai.

Õiguskomisjoni poolse ettekandjana esinenud Riigikogu liige Kalle Jents osundas, et kokku tehti eelnõule 63 muudatusettepanekut. Neid esitasid: justiitsministeerium, siseministeerium, rahandusministeerium, Tallinna linnakantselei, Elektrilevi OÜ, Elion Ettevõtted AS, Eesti Raudtee AS, tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, kaupmeeste liit ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, autorite ühing, autoriõiguste kaitse organisatsioon, BSA The Software Alliance, samuti Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor Paul Varul ja Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk. Teise lugemise katkestamisega antakse erinevatele osapooltele veel lisaaega muudatusettepanekuid täiendavalt hinnata.

Riigikogus läbisid esimese lugemise üheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE). Eelnõu võimaldab efektiivselt majandavatele soojusettevõtjatele senisest vabamad tingimused soojusenergia hinnakujunduse korraldamiseks.  Muudatusettepanekute tähtaeg on 4. juuni.

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE). Eelnõu sätestab loomaarstiõppe kliinilise õppe lisafinantseerimise alused ja tingimused. Muudatusettepanekute tähtaeg on 4. juuni.

Valitsuse algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu (623 SE). Eelnõu reguleerib kollektiivlepingu sõlmimise ja lõppemisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral ja riikliku lepitajaga seonduvat. Toetusstreigist peab senisest erinevalt ette teatama vähemalt viis tööpäeva. Eelnõus on sätestatud uus riikliku lepitaja nimetamise kord. Samuti nähakse ette regulatsioon streigikeeluga töötajate töötüli lahendamiseks, mis seni puudub. Muudatusettepanekute tähtaeg on 4. juuni.

Läbirääkimistel võttis sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE). Eelnõu kohaselt tõuseb universaalne lapsetoetus kõikidele lastele peres. Riik hakkab alates uuest aastast maksma kõigile pere esimestele ja teistele lastele senise 19,18 euro asemel 45 euro suurust toetust. Samal ajal tõuseb kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus ning vajaduspõhised peretoetused suurenevad 45 euroni kuus. Lapsetoetus kehtestatakse konkreetse suurusena, see ei ole edaspidi seotud lapsetoetuse määraga. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse alates lapse sünnist kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid, jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Perede toimetuleku parandamiseks muudetakse laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel võrdseks perekonna esimese liikmega, mis tähendab, et lastega peredele makstav toimetulekutoetus suureneb. Samuti suurendatakse vajaduspõhist peretoetust, mida makstakse madala sissetulekuga lastega peredele. Muudatusettepanekute tähtaeg on 2. juuni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta ja Karel Rüütli.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (613 SE). Eelnõu ühtlustab ja lihtsustab seaduse rakendamist ning seob audiitortegevuse korraldamisega tegelevate erinevate isikute ning audiitorkogu organite töö, vähendab nende koormust ja väldib paralleelsete otsuste vastuvõtmist. Muudatusettepanekute tähtaeg on 28. mai.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (653 SE). Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduses kehtestatud maksuobjekte ja -määrasid. Lisaks viiakse õnnemängu korraldamiseks kasutatava mängulaua ja mänguautomaadi hasartmängumaksu deklaratsioonide esitamise ja tasumise tähtpäev samadele alustele teiste hasartmängude liikidega. Muudatuste eesmärgid on hasartmängu valdkonnas mängukorraldajate võrdsem kohtlemine, ausa konkurentsi loomine ning ettevõtluse edendamine. Muudatusettepanekute tähtaeg on 29. mai.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE). Eelnõuga viiakse jäätmeseadusesse tootjavastutuse reguleerimisalas olevate elektri- ja elektroonikaseadmete ja nendest tekkinud jäätmetega (elektroonikaromudega) seonduv regulatsioon. Eelnõuga muudetakse elektroonikaromudega seonduvaid mõisteid, täpsustatakse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete ekspordi tingimusi ning elektroonikaromude korduskasutusse suunamist. Muudatusettepanekute tähtaeg on 29. mai.

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (652 SE). Eelnõuga muudetakse seadust, et tagada Eesti õiguse vastavus Euroopa Liidu õigusele, mis omakorda aitab kaasa üleeuroopalise ruumiandmete infrastruktuuri rajamisele. See hõlbustab ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamist teabevaldajate vahel nii riigisiseselt kui ka Euroopas laiemalt. EL-i vastava direktiiviga rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Ruumiandmed on näiteks kaartidel kuvatavad ehitised, teed ja veekogud aga ka aadressiandmed, geodeetilised punktid, katastriüksused jne. Muudatusettepanekute tähtaeg on 29. mai.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu (668 SE). Eelnõuga tehtavad täpsustused ja täiendused ühtlustavad keskkonnaõiguse normistikku, et tagada nende parem rakendamine. Olulisem muudatus on seotud avatud menetluse sätete täpsustamisega kehtivates eriseadustes, kuna lisaks kehtivale nõudele avalikustada teade jäätmeloa, kaevandamisloa, saasteloa või vee erikasutusloa taotluse kohta Ametlikes Teadaannetes, on lisatud nõue avaldada teade vajaduse korral ka kohalikus või maakonna ajalehes (ning kui keskkonnahäiring võib olla regionaalne või üleriigiline, siis ka üleriigilises ajalehes). Eesmärk on tagada avalikkuse parem teavitamine keskkonnalubade menetlustest. Muudatusettepanekute tähtaeg on 30 mai.

Istung lõppes kell 18.35.

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1400669881

Tagasiside