Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 11 avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse ja talumiskohustuse eest makstava tasu põhiseaduspärasuse kohta.
 
Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustus ja sätestatud tasu vastavad normid on vastuolus põhiseadusega. „Põhiseaduse § 32 sätestab omandipõhiõiguse, nähes ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Osundatud paragrahvi lõike 2 kohaselt igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Osundatud ettepaneku kohaselt on sätestatud normides kehtestatud talumiskohustus ja ka tasu põhiseadusvastane,“ selgitas Teder. Ühiskonnal on vaja selliseid tehnovõrke ja -rajatisi ja see on igati normaalne, et põhimõtteliselt selline talumiskohustus peaks olema. Küll aga peaks selle talumiskohustuse eest vastavalt põhiseadusele olema ka mingi mõistlik tasu. Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku kõnealune regulatsioon viia kooskõlla põhiseadusega.
 
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde esitas komisjoni seisukoha, et tõepoolest on otstarbekas see tänane liialt universaalne ja väike tasu ära muuta ning asuda vastava seaduse muutmisele. Seda oleks kõige mõistlikum teha sellisel moel, et toetada õiguskantsleri ettepanekut.
 
Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et teatavasti on täna kehtiv regulatsioon välja töötatud mitte parlamendi poolt, vaid selle on esitanud valitsus. „Õiguskomisjon on saanud selge kinnituse osapooltelt – majandusministeeriumilt, justiitsministeeriumilt, et valmisolek ja ka töö nimetatud uue regulatsiooni väljatöötamiseks on tegelikult juba alanud ja loodetavasti suudetakse lähiajal selles osas liikuda ka edasi võimaliku eelnõu väljatöötamiseni,“ selgitas Vaher.
 
Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Strandberg ja Ain Seppik. Riigikogu toetas 78 poolthäälega õiguskantsleri tehtud ettepanekut. Riigikogu aseesimees Keit Pentus tegi õiguskomisjonile ettepaneku algatada asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega vastava seaduse muutmise eelnõu.
 
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:
 
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) näeb ette tühistada seaduses kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavate maksude loetelust müügimaks ja paadimaks. Muudatuse kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2012. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 35 poolt, 40 vastu.         
 
Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (733 SE) eesmärgiks on osaühingu instituuti reguleeriva normistiku lihtsustamine, eelkõige osaühingu asutamise võimaldamine ilma sissemakseid tegemata, ühinguõiguslike dokumentide vorminõuete vähendamine, audiitori kaasamise kohustuse vähendamine, osa võõrandamisel seadusjärgse ostueesõiguse regulatsiooni lihtsustamine ning juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse ärakaotamine.
 
Riigikogu katkestas valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) teise lugemise. Eelnõu sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikud alused ning korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ja ökomärgise andmise õiguslikud alused ning kehtestab vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 37 poolt, 11 vastu.
                       
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu (792 SE). Leping võimaldab osutada laiaulatuslikku vastastikust abi kriminaalasjades ning edastada taotlusi mitte enam diplomaatiliste kanalite, vaid rahvusvahelise õigusabi traditsiooniliste keskasutuste – justiitsministeeriumide kaudu.
           
Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE) sõnastab selgemalt kõrghariduse välishindamisega seotud sätted, et tagada regulatsiooni parem rakendamine. Akrediteerimine annab üliõpilastele ning õppeasutustele kindluse, et välishindamise kaudu saadakse adekvaatne tagasiside õppeasutuse taseme kohta.
                       
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (790 SE) eesmärk on audiitortegevuse seadusest tulenevate terminoloogiliste ja sisuliste muudatuste sisseviimine ja seaduse redaktsiooni täpsustamine, täiendamine ning muutmine tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud vajadustest. Audiitortegevuse seadus jõustus 8. märtsil 2010.
 
Infotunnis vastas kultuuriminister Laine Jänes Kadri Simsoni esitatud küsimusele ERSO rahastamise, Mark Soosaare esitatud küsimusele kultuuripärandi saatuse ja Georg Pelisaare esitatud küsimusele raamatukogude rahastamise kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste olukorra ja Jaan Õunapuu esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta.
 
Istungi ülevaade on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside