Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (185 SE), mis täiendab kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osa. Seadus rakendab Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega ette nähtud meetmed, et tagada ühes liikmesriigis tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmisega seotud menetlustotsuste operatiivne ja vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginev täitmine teises liikmesriigis. Samuti täpsustati kriminaalmenetluse regulatsiooni seoses Schengeni viisaruumiga ühinemisega. Seadus muutis piiriülese jälgimise regulatsiooni ja laiendas piirivalveameti uurimispädevust. Seadus  täiendas muuhulgas Euroopa vahistamismäärusega seotud sätteid, mille puudustele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon oma hindamisraportis. Samuti muudeti vangistuse täitmisele pööramise regulatsiooni, et vältida jõustunud kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmist.           

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (67 SE), mille eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust: 32 poolt, 43 vastu.  

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), millega võetakse tarvitusele täiendavad meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade üle kontrolli kehtestamiseks, lähtudes EL Nõukogu määrusega kehtestatud nõuetest. Seadust muudetakse ka harrastuslikul kalapüügil püügiõigust kinnitava mobiilimakse võimaldamiseks ning harrastuspüügil kalastuskaardi taotlemise ja andmise protseduuride täpsustamiseks. Ühtlasi viiakse kalapüügiseadus kooskõlla 22. veebruaril 2007 Riigikogus vastuvõetud püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatustega.  

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta“ rakendamise seaduse eelnõu (204 SE), mis võimaldab rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kohta. Määruse eesmärk on hõlbustada ja edendada liikmesriikide piiriülest ning riikide- või piirkondadevahelist koostööd, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Määrusega võimaldatakse territoriaalset koostööd takistavate raskuste ületamiseks asutada ühenduse territooriumil juriidilistest isikutest koostöörühmitused, mida nimetatakse “Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusteks”.           

Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu (211 SE), millega ajakohastatakse personaliküsimustega seonduvat regulatsiooni. Seadusesse viiakse sisse võimalus, et vastutava spetsialisti pädevust võiks tõendada ka kutseseaduse alusel välja antud kutsetunnistus. Ühtlasi täiendatakse seadust välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist võimaldavate sätetega ja nähakse ette regulatsioon selle kohta, kuidas teise EL-i liikmesriigi ettevõtja saaks ajutiselt ka Eestis kaevandamisseadusega reguleeritud tegevusalal tegutseda.           

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (215 SE), mille eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu muudab ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamisel tekkinud kulude hüvitamise süsteemi. Hüvitama hakatakse hävitatud taimede ja taimsete saaduste maksumust ning hävitatud saagist saamata jäänud tulu. Vastavate kulude hüvitamine tootjale vähendab tootjale ohtliku taimekahjustaja levikust tulenevaid majanduslikke raskusi ja tagab selle, et tootja rakendab tõhusalt kõiki taimekaitseseadusest tulenevaid tõrjeabinõusid. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikule antakse võimalus maksta järelevalvetasu tollikassasse enne, kui kaubasaadetis lubatakse ühendusevälisest riigist Eestisse.  

Valitsuse algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE), mille üheks eesmärgiks on õigusselguse tagamine politsei poolt isikute põhiõigusi riivava meetmete rakendamisel. Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb eelkõige aprillisündmuste analüüsist. Eelnõuga täpsustatakse isikute liikumisvabaduse piiramisega seonduvad küsimusi, sisustatakse täpsemalt “sunni“ mõiste, et määratleda isiku liikumisvabaduse piiramisega kaasneva sunni rakendamine;  täpsustatakse erivahendite ja relvade kasutamist politsei poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist. Eelnõu kaotab ära seni valitsenud tühimiku viibimiskeelu osas. Eelnõuga sätestatakse politsei õigus viibimiskeelu kehtestamiseks, mis on ka eelduseks isikute evakueerimise korraldamiseks ja muudeks avaliku korra ohu ennetamiseks või süüteomenetluse tagamiseks.           

Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE), mille eesmärk on riigi ja ühiskonna jaoks tulusamalt ning süsteemsemalt suunata maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades võimaliku kahjulikku keskkonnamõju. Eelnõu täpsustab seaduse terminoloogiat ja üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ning kaevandamislubade menetlemise protsesse. Kaevandamislubade andmisel ja kaevandamistegevuse juures hakatakse senisest enam arvesse võtma keskkonnakaitse aspekti ning viiakse sisse kaevandamistegevuse kontrolli käsitlevad täiendavad sätted.           

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar küsimustele riigieelarve kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas küsimusele metsanduspoliitika kohta. Haridus – ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimusele õppejõudude kvalifikatsiooninäitajate kohta. 

Istungi stenogrammi leiad siit

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside