Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (372 SE). Seadus reguleerib majandus- ja kutsetegevuses tehtavaid tehinguid ehk ettevõtjatevahelisi ning riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides tegutseva isiku ja ettevõtja vahelisi tehinguid, eesmärgiga vältida hilinenud maksmist ja parandada üldist maksedistsipliini. Seadusmuudatustega sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed maksetähtajad, millest kõrvalekaldumine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Nii ei või maksetähtajad ettevõtjatevahelistes tehingutes üldjuhul ületada 60 päeva. Samuti sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise tähtajad (maksimaalselt 30 päeva), milles võib kokku leppida juhul, kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist, jaa tehakse muid muudatusi. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige.

50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus (289 SE), mille eesmärk on muuta riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamine ühtsetele alustele. Seadusmuudatustega kaotatakse looduskaitseseaduses sätestatud võimalus võõrandada riigile sellist, enne 1. aprilli 2007 omandatud looduskaitsepiiranguga kinnisasja, mille suhtes kehtivatest looduskaitsepiirangutest oli omanik teadlik juba kinnisasja omandamise ajal ning mille kaitsekord ei ole pärast seda muutunud rangemaks. Kaotatakse ka võimalus riigivaraseaduse alusel riigivara enampakkumisega võõrandamisel omandatud vara maksumuse tasaarvestamiseks enampakkumise võitja omandis oleva looduskaitsepiirangutega kinnisasjaga. Eelpool nimetatud regulatsioonide rakendamisel on olnud probleeme ja küsitavusi, sh riigieelarvevahendite sihipärase ja põhjendatud kasutamise, isikute võrdse kohtlemise tagamise jne osas. Seaduse vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.

70 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud otsus “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” (380 OE). Otsuse kohaselt moodustatakse vastavalt 1. aprillist 2013 jõustuvale uuele korruptsioonivastasele seadusele uus korruptsioonivastane erikomisjon. Komisjoni liikmeteks nimetati Riigikogu liikmed Rein Aidma, Andres Anvelt, Helmen Kütt, Lauri Laasi, Meelis Mälberg, Liisa-Ly Pakosta, Aivar Riisalu ja Peeter Laurson ning asendusliikmeteks vastavalt Kalev Lillo, Jaak Allik, Rein Randver, Priit Toobal, Lauri Luik, Andres Jalak, Tarmo Tamm ja Reet Roos. Uus seadus laiendab võrreldes kehtiva seadusega mõnevõrra erikomisjoni volitusi teha parlamentaarset järelvalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle ja võimaldab komisjonil omal algatusel arutada korruptsioonivastases seaduses nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja anda nende kohta ka hinnanguid. Otsus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on korrastada praktikas üles kerkinud probleeme ja tagada isikutele parem õigusselgus tuleohutuse seaduses sätestatu järgimiseks. Seadusesse lisatakse säte ehitises tulekahju tekitamise vältimiseks ning täiendatakse riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Õigusselguse suurendamiseks täpsustakse, millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusloa ja ehitise kasutusloa. Lisaks täpsustatakse ka tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korraldust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada kemikaaliohutust, tagades Euroopa Liidu kemikaalivaldkonna õigusaktide parema rakendamise. Sel eesmärgil viiakse seadus vastavusse eelnimetatud õigusaktidega ning täpsustatakse pädevate asutuste ülesandeid ja vastutust kemikaalidele ja nende käitlemisele esitatud nõuete rikkumise eest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse kehtivas õiguses seni puuduv ravimite kaugmüügi mõiste ja antakse üldapteegi tegevusloa omajale õigus teostada inimtervishoius (nii käsimüügi kui ka retseptiravimite) ja veterinaarias kasutatavate käsimüügi ravimite kaugmüüki. Retseptiravimite müügi eeltingimuseks kaugmüügi korral kehtib nõue, et retsept on elektroonilisel kujul välja kirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud. Veterinaarias kasutatavate retseptiravimite müüki piiratakse, kuna ravimite väljakirjutamiseks digiretsepti ei ole. Eelnõuga sätestatakse vastava apteegiteenuse osutaja kohustus tagada ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu vastavalt kättesaamisviisile (näiteks kulleriga, pakiautomaadist, postkontorist, „tulen ise järele“ jne) kogu Eesti territooriumil. Lisaks eelnevale sätestatakse eelnõuga võltsitud ravimi mõiste ja regulatsioon võltsitud ravimite leviku tõkestamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse nõudeid ning täiendada seadust loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse menetlusosalisele kättetoimetamise ja otsuse põhjendamise regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse kallasrajal liikumist reguleerivaid õigusnorme. Samuti on eelnõu eesmärk parkide, arboreetumite ja puistute kaitse regulatsiooni täpsustamine, CITESis (Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) käsitletud liikide müümist, jahiulukite lisasöötmist ja loodushoiutoetust käsitlevate sätete täpsustamine ning võõrliikide kasutamise nõuetekohane reguleerimine, samuti Keskkonnainspektsioonile konfiskeerimisõiguse andmine. Uue teemana on lisatud seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon, kuna vastava Euroopa Liidu määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusmäärad ja määrama määruse täitmist tagava pädeva asutuse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud muuseumiseaduse eelnõu (374 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega kehtestatakse muuseumi tegevuse ja muuseumikogu korralduse alused ning rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused. Olulisemate muudatustena, võrreldes 1996. aastal jõustunud muuseumiseadusega, piiratakse seaduse kohaldamisala (automaatselt ei kohaldu enam munitsipaalmuuseumidele ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumidele), määratletakse muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning laiendatakse muuseumide ringi, kellele võib riigile kuuluva muuseumikogu kasutada anda. Lisaks muudetakse museaalide digitaalsed kujutised ja digitaalsed museaalid veebis kõigile tasuta kättesaadavaks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (384 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava lisakokkuleppe eesmärk on lihtsustada Eestis asuvate NATO liitlasvägede peakorterite tööd ning kokkuleppe ja protokolli rakendamist ja tagada liitlasvägede peakorterite sõltumatus. Luuakse tingimused, et liitlasvägede peakortereid ja staape oleks võimalik Eestisse siirata, neid Eestis asutada ning et neil oleks võimalik Eestis tegutseda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lisakokkuleppe rakendamiseks vajalike seaduste muutmine ning seeläbi lisakokkuleppe jõustamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside