Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu 43 poolthäälega (25 vastu) valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse (60 SE), mis täpsustab ajateenijaile toetuse maksmist. Vastuvõetud seaduse kohaselt ei maksta ajateenistuse lõppedes ajateenijatele enam kahe nädala kuukeskmise brutopalga ulatuses ühekordset toetust. Küll aga jääb ajateenijale igakuine toetus, mis käesoleva aasta 1. jaanuarist on sõltuvalt ametikohast, auastmest ja teenistusajast 2000–4000 krooni. Varem maksti ajateenijatele igakuist toetust, sõltuvalt teenistuse kestusest, ametikohast ja auastmest ainult 160–1000 krooni, millele lisandus ajateenistuse lõppedes kahe nädala keskmise brutopalga suurune toetus.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE), mis lähtub vajadusest viia seadus kooskõlla uute Euroopa Liidu õigusaktidega. Viimaste eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine, paremad sotsiaalsed tagatised autojuhtidele ja vedajatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. Muuhulgas sätestavad tehtavad muudatused  ööpäevase sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest trahvi kuni 12 000 krooni. 

Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE), mis viib  kehtivatesse seadustesse sisse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividest tulenevad muudatused. Kõige kaalukamaks muudatuseks on hüvitamise piirmäärade tõstmist varakahju puhul 1 miljoni euroni ja isikukahju puhul 5 miljoni euroni kindlustusjuhtumi kohta, sõltumata kannatanute arvust. Eelnõu kohaselt loobutakse poliiside kaasaskandmise ja paberkandjal esitamise nõudest. Kindlustuskatte kontrollimine toimub edaspidi liikluskindlustuse registri vahendusel.  

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (73 SE). Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Uus-Meremaa väljastada teineteise 18 kuni 30 aastastele kodanikele kuni 12 kuuks töötamisõigusega mitmekordsed viisad.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu (70 SE), mis täpsustab avalikus teenistuses töötavate isikute ringi, kellel streikimine on keelatud, andes seega streikimisõiguse neile, keda selles loetelus ei ole. Autorite hinnangul on streigikeelu rakendusala praegu põhjendamatult lai, keelustades streigid kõigis valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kaks eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE), mille eesmärk oli tõsta lapsehooldustasu kuni 3 aastase lapse eest seniselt 600 kroonilt 3000 kroonini. Hääletustulemus: 44 poolt, 31 vastu.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati tagasi ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (36 SE), mille eesmärk  oli tõsta sünnitoetust ning lapsendamistoetust seniselt 5000 kroonilt 10 000 kroonini iga sündinud või lapsendatud lapse kohta. Hääletustulemus: 37 poolt, 30 vastu.

Infotunnis esitas Marek Strandberg välisminister Urmas Paetile küsimuse Nord Streami merealuse gaasitrassi paigaldamiseks vajalike merepõhjauuringute läbiviimise kohta.

Paet selgitas, et valitsus arutab ja loodetavasti ka otsustab homme uurimisloa taotlusele vastamise. Välisminister viitas  Espoo konventsioonile, mis räägib keskkonnast, ja eriti merekeskkonnast Läänemeres. Konventsiooni üks põhimõtteid on see, et tuleb igakülgselt uurida kõikvõimalikke keskkonnamõjutusi ja riske, juhul kui Läänemerre tahetakse midagi ehitada. Sealhulgas ka kõiki muid võimalusi. „Me ei pea õigeks üldse sellelaadse trassi rajamist Läänemerre, vaid peaksime õigeks maismaalisi alternatiive. Et taotlused ja kavad on esitatud, siis oleks soovitav teha kõik keskkonnaalased uuringud,” märkis Paet. „Mis puudutaks teoreetilist võimalust,  kui Eesti majandusvööndis neid uuringuid tehakse, siis kindlasti on üks väga selge tingimus, et Eesti spetsialistid ja teadlased on nende uuringute juures, ka nende uurimislaevade peal. Samuti oleks tingimuseks, et Eesti saab kõik uuringu tulemused,” rõhutas välisminister.

Urmas Paet vastas veel Jaanus Marrandi esitatud küsimusele Läänemere gaasitrassi ja selle välispoliitiliste mõjude ning Maret Merisaare küsimusele Eesti Euroopa Parlamendis esindatuse kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas Mai Treiali küsimusele sotsiaaltoetuste kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Vahur Lahtvee küsimusele ajateenijate hügieeni kohta. Lisaks varem registreeritud teemadele vastasid ministrid ka kohapeal algatatud küsimustele.

Istungi stenogrammi leiad: https://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside