Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu ees andis ametivande õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent-Raul Kalmo.

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse (157 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse kasutatavaid mõisteid, laiendatakse kohustatud subjektide ringi ja selgitatakse nende kohustusi hoolsusmeetmete kohaldamisel ning teatamiskohustuse täitmisel. Samuti täiendatakse rahapesu andmebüroo sõltumatust ja pädevust reguleerivaid sätteid. Muudatuste kohaselt kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust edaspidi ka ettevõtjaile, kes tegelevad väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga. Algataja väitel on rahapesu andmebüroo alates 2010. aasta teisest poolest täheldanud, et Eestis on hakatud käitlema, s.h. kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodetega (sh. purustatud kuldesemete) ja kullagraanulitega. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu. Seaduse kohustatud subjektide hulka arvatakse ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, millele kehtib seadus tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas. Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid sellise tehingu vastaspoole isiku kindlakstegemiseks ja vastavate andmete säilitamiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest rahapesu andmebüroole. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tekstis parandatakse kroonides nomineeritud rahasummad eurodeks ning täpsustatakse haldusmenetluse vaidealluvuse küsimusi.

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas” (196 OE). Otsuse kohaselt annab Riigikogu nõusoleku Eesti osaluse suurendamiseks Euroopa Nõukogu Arengupangas 5086 osalussertifikaadi ulatuses koguväärtuses 5 086 000 eurot. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema sertifikaatide märkimiseks vajalikud toimingud. Kapitali suurendamine võimaldab Euroopa Nõukogu Arengupangal paremini vastata klientide suurenenud laenuvajadustele majandus- ning finantskriisi järgses olukorras ning vastavalt panga 2010–2014 heakskiidetud arenguplaanile suunata vahendeid eelkõige vähim arenenud liikmesriikidele, kellel on vähem finantseerimisvõimalusi. Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamisel. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Arutusel oli õiguskantsleri ettepanek nr 15 töötuskindlustusstaaži arvestamise kohta (ettepanek viia töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 2 põhiseadusega kooskõlla). Õiguskantsler on seisukohal, et töötuskindlustuse seadus e § 7 lg 2 on vastuolus põhiseaduse § 12 lg 1 tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega, milles see jätab töötuse vastu kindlustatud isikud juhtudel, mil tööandja on töötuskindlustusmaksu tasunud küll iga nõutud kuu eest, aga mitte igal kuul, töötuskindlustushüvitiseta või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul erinevalt töötuse vastu kindlustatutest, kelle kindlustusmaksed on tööandja tasunud igal kuul. Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, millest tulenevalt tegi istungi juhataja Riigikogu sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu töötuskindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on harmoneerida Eesti õigusaktid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga hoonete energiatõhususe kohta ja aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele hoonetes, võimaldades olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest energiasäästumeetmetest ning rakendades uute hoonete kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse kalapüügiõiguse tasude määramise alust püügivahenditele, millega püütakse angerjat nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taastootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Samuti täpsustatakse eelnõuga sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku põhjanoodale ehk mutnikule, mis puudutab Peipsi järvel kasutatavat põhjanoota. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE) teine lugemine. Muudatustega võetakse üle intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Eelnõu eesmärk on soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutamist teeliikluse valdkonnas ning nende rakenduste sidumist teiste transpordiliikidega, et aidata kaasa keskkonnahoidlikkuse, tõhususe, ohutuse ja turvalisuse parandamisele maanteetranspordis, samuti reisijate ja kaupade liikuvusele, tagades samal ajal siseturu toimimise ning tugevama konkurentsivõime ja tööhõive kasvu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) teine lugemine. Eelnõu esmane eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Muu hulgas tehakse täpsustusi, mis on osutunud vajalikuks seoses elektrituru osalise avamisega ja vabal turul kauplevate turuosaliste hulga suurenemisega.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kehtiv konkurentsiseadus vastavusse Euroopa Liidu kehtiva konkurentsiõigust käsitleva regulatsiooniga, et korraldada riigiabi andmine efektiivsemalt. Muudatustega ühtlustatakse konkurentsiseaduses ja Euroopa Komisjoni riigiabi käsitletavates õigusaktides kasutatavad mõisted. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (201 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritavate muudatuste eesmärk on laiendada panga tegevusmandaati Vahemere riikidesse ning lubada kasutada erifonde panga abisaajates riikides ja potentsiaalsetes abisaajates riikides. Asutamislepingu muudatused on seotud nn. „araabia kevade“ sündmustega 2011. aasta esimesel poolel, kui Põhja-Aafrikas ning Lähis-Idas (Egiptus, Jordaania, Maroko, Liibüa ja Tuneesia) toimusid revolutsioonid, et üle minna demokraatlikule korrale. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on juba olnud selles piirkonnas aktiivsed, sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, soovides demokraatia ja selle piirkonna arengusse panustada. Panga asutamislepingu muudatused ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Panga tegevuse laiendamisel liikmetelt lisakapitali ei nõuta. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (207 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel ning sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ja/või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud. Elutähtsateks loetakse teenused, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (206 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtivate riigilõivumäärade korrigeerimine, riigilõivude arvestamise süsteemi lihtsustamine ja menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. Samuti soovitakse viia Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tase võrdlusaluste riikide keskmisele lähemale. Justiitsministeeriumi analüüsi hinnangul on Eesti riigilõivud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmiselt 334,93% suuremad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada riigihalduse läbipaistvust, ennetada kõrgemate ametnike korruptsiooni, parandada ametiisikute huvide avaldamise süsteemi usaldusväärsust ja vähendada halduskoormust. Eelnõu kohaselt luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks avardub ametiisikute ring, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Eelnõus lähtutakse põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada. Olulise muudatusena vähendab eelnõu ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Eelnõu on ajakohastatud redaktsioon 11. juunil 2009 algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõust, mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside