Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse (362 SE). Seadus ajakohastab ja täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist ning täiustab kohanimeandmeid nii riiklikus kohanimeregistris kui avalikus kasutuses. Algataja selgituse kohaselt kanti kohanimeregistrisse senini üksnes neid kohanimesid, mille on registreerimiseks esitanud mõni kohanimemääraja või on teinud vastava otsuse kohanimenõukogu. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena umbes 36 000 – 40 000 kirje kandis. Eestis on aga tunduvalt rohkem kohanimesid –  hinnanguliselt 200 000. Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (392 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada eriarstiabis päevaravi mõiste ning rakendusakti kavandis tingimused selle teenuse osutamiseks ning kaotada eriarstiabi kontekstis hooldusravi ja hooldushaigla mõiste. Seaduse jõustumisel hakatakse edaspidi kasutama hooldushaigla asemel õendushaigla mõistet ning hooldusravi asemel iseseisvalt osutatava statsionaarse õendusabi mõistet. Statsionaarse õendusabiteenuse (tänases mõistes hooldusraviteenuse) sisuks on õendustegevus ning põhitegevusteks on õendustoimingud ja õendustoimingutega seotud hooldustegevus. Arst konsulteerib vajaduse korral ja teeb ravikorraldused. Õendustoimingute vajaduse üle otsustamine ning nende tegemine on õe pädevus. Lisaks loob eenõu võimaluse lisaks erihooldekodudele ka üldhooldekodudel (olenemata omandivormist) taotleda koduõendusteenuse osutamiseks tegevusluba ning võimaldab õel tuvastada iseseisvalt õendusabiteenuste osutamise käigus surnud isiku surma fakti. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada põllumajanduse kohta käivaid väetiste kasutamise regulatsioone, et oleks tagatud veekeskkonna tõhusam kaitse. Samuti on eesmärk korrektselt üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (2007/60/EÜ) üleujutusriskide hindamise ja maandamise kohta. Eelnõu suunati teisele lugemisele.  

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (394 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse üle direktiiv 2011/77/EL ja ühtlustatakse direktiiviga seotud õigusnormid. Nimetatud direktiivi kohaselt pikendatakse esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitset 70 aastale pärast avaldamist ja võimaldatakse esitajatel, kelle esitusi esmane fonogrammitootja pärast esialgset 50-aastast kaitsetähtaega enam ei avalda, soovi korral leping üles öelda ning oma esituse üle taas ise otsustada. Stuudiomuusikutele, kes on oma salvestamise, reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele suunamise õigused loovutanud ühekordse tasu eest fonogrammitootjale, luuakse fond, kuhu paigutatakse 20% tulust selliste fonogrammide kasutamise eest, mis tähtaja pikendamata jätmise korral oleksid kaotanud kaitse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside