Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (353 SE) ja (386 SE). Kaubandusliku meresõidu seadust täiendatakse mere-reisijaveolepingu kindlustuse regulatsiooniga, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast määrusest (reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral). Muudatuse kohaselt hakkab Veeteede Amet laevale välja andma tõendeid kindlustuse olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka meresõiduohutuse seadust, sadamaseadust ja riigilõivuseadust. Seaduse teine eesmärk on anda merereisijate kaebuste läbivaatamise õigus ja kohustus Tarbijakaitseametile. Sellega luuakse seaduslik alus merereisijate kaebuste menetlemiseks nimetatud EL-i määruse võimaliku rikkumise puhul ning antakse reisijatele õigus kaitsta senisest tõhusamalt oma õigusi, võimaldades neil pöörduda tarbijakaitseameti kui pädeva asutuse poole.

75 poolthäälega võeti vastu Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seadus (385 SE). Seaduse eesmärk on lisakokkuleppe rakendamiseks vajalike seaduste muutmine ning seeläbi lisakokkuleppe jõustamine. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil, seaduse § 9 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

75 poolthäälega võeti vastu Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seadus (390 SE). Protokoll käsitleb Iiri rahva Lissaboni lepinguga seotud muresid sellistes valdkondades nagu õigus elule, perekond ja haridus, maksustamine, julgeolek ja kaitse ning kinnitab Iirimaa konstitutsioonist tulenevate teatud põhimõtete austamist ja kehtimist nendes valdkondades ka peale Lissaboni lepingu jõustumist. Kokkulepe protokolli lisamise osas Euroopa Liidu aluslepingutele oli vajalik, et teha võimalikuks Lissaboni lepingu heakskiitmine 2. oktoobril 2009 Iirimaal toimunud rahvahääletusel.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lihtsustada mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise ja turuleviimise nõudeid toitlustusasutustes, sätestades ettevõtjatele tunnustamise kohustuse asemele teavitamiskohustuse. Samuti täpsustatakse valitsemisala asutuste järelevalvepädevust mahesööda üle tehtava järelevalve osas ning ajakohastatakse mahepõllumajanduse seadust ja riigilõivuseadust vastavalt seaduste rakendamise käigus ilmnenud vajadustele. Võrreldes kehtiva mahepõllumajanduse seadusega väheneb tehtavate muudatuste jõustumise korral ettevõtjate halduskoormus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (336 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste peamiseks eesmärgiks on luua õiguslik regulatsioon ja halduslik korraldus, mis oleks vastavuses Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu põhimõtetega meediateenuste valdkonnas ja aitaks tagada regulaatorasutuse sõltumatuse ning arvestaks Eesti meediateenuste turu viimaste aastate arengutega. Sõltumatuse põhimõtetele vastaks olukord, kus meediateenuste tegevuslubade andmise otsustab ja järelevalvet teostab eraldiseisev asutus. Eelnõu kohaselt on kavas anda meediateenuste reguleerimise ja järelevalvefunktsioonid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevale Tehnilise Järelevalve Ametile, mille ülesandeks oleks meediateenuste tegevuslubade konkursile esitatud taotluste hindamine, lubade väljaandmine, tellitavate teenuste registreerimine, järelevalve seaduse nõuete ja loa tingimuste täitmise üle ning riikliku sunni kohaldamine jms. Kehtiva õiguse kohaselt kuuluvad ülalmainitud kohustused kultuuriministeeriumi kompetentsi ning see mudel ei sobitu Euroopas tunnustatud põhimõtetega. Kultuurikomisjon lisas teise lugemise käigus eelnõusse 5 muudatust, mis puudutavad lastesaadetes äriteadete edastamist, sideettevõtja kohustust edastada andmeid taasedastatava programmi või programmikataloogi teenuseosutaja tegevusloa kohta, teenuste kättesaadavuse piiramist alaealistele, televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslube ning eesti keele kasutamist reklaamis. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (414 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on parendada haldussuutlikkust nii maksumaksja kui maksuhalduri jaoks ning tagada suurem õigusselgus. Seadusmuudatustega edendatakse elektroonilist asjaajamist, mille tulemusena väheneb maksukohustuslastele paberil edastatavate dokumentide arv ning maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine muutub lihtsamaks ja kiiremaks. Maksu- ja Tolliameti poolt arendatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse süsteemi IRISe eesmärk on siduda maksukohustuslastele edastatavad eel- ja järelteavitused ühtseks protsessiks. IRIS on liidestatud MTA e-teenuse keskkonnaga. Samuti lühendatakse eelnõuga maksusumma määramise ja sissenõudmise aegumise tähtaegasid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (392 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada eriarstiabis päevaravi mõiste ning rakendusakti kavandis tingimused selle teenuse osutamiseks ning kaotada eriarstiabi kontekstis hooldusravi ja hooldushaigla mõiste. Muudatuse järel hakatakse edaspidi kasutama hooldushaigla asemel õendushaigla mõistet ning hooldusravi asemel iseseisvalt osutatava statsionaarse õendusabi mõistet. Statsionaarse õendusabiteenuse (tänases mõistes hooldusraviteenuse) sisuks on õendustegevus ning põhitegevusteks on õendustoimingud ja õendustoimingutega seotud hooldustegevus. Arst konsulteerib vajaduse korral ja teeb ravikorraldused. Õendustoimingute vajaduse üle otsustamine ning nende tegemine on õe pädevus. Lisaks loob eenõu võimaluse lisaks erihooldekodudele ka üldhooldekodudel (olenemata omandivormist) taotleda koduõendusteenuse osutamiseks tegevusluba ning võimaldab õel õendusabiteenuste osutamise käigus iseseisvalt tuvastada surnud isiku surma fakti. Sotsiaalkomisjon tegi teise lugemise käigus eelnõusse 5 muudatust: muuhulgas pikendatakse residentuuri lõpetamise järgset lähtetoetuse taotlemise ajaperioodi viie aastani, vähendatakse toetuse taotlemiseks nõutavat töökoormust ja laiendatakse haiglate loetelu, kuhu tööle asudes on võimalik lähtetoetust taotleda. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada mitmeid karistusregistri seaduse rakendamisel tekkinud probleeme, mis seonduvad registris peetavate andmete, andmetele juurdepääsu, ebaõigete andmete parandamise ja kustunud karistuste arhiivi kandmisega. Muudetakse ka karistusandmete kustumise tähtaegade piire ja kaotatakse ära karistusandmete kustumise tähtaja katkemine uue süüteo toimepanemise tagajärjel. Karistusregistri andmekoosseisu lisatakse uued andmehulgad: süüteo toimepanemise kuupäev, isiku sünnikoht, isiku endine nimi ja isikukood, isiku ema ja isa nimi. Süüteo toimepanemise kuupäev on algataja kinnitusel karistusregistri jaoks väga vajalik, kuna uue süüteo toimepanemine katkestab eelnevate süütegude kustumise. Praegu ei ole see karistusregistri andmekoosseisus, kuid samas on karistusregistril kohustus neid andmeid arvestada. Muudatuste tulemusena paraneb karistusregistri töö ja andmevahetus Euroopa Liiduga. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (425 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk tuleneb valitsuse tegevusprogrammist 2011-2015, kus on öeldud, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks luuakse soodne keskkond välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks. Käesolev eelnõu näeb ette soodsamad tingimused Eestisse ajutiselt saabumiseks ja elama asumiseks isikutele, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Samuti viiakse siseriiklik regulatsioon vastavusse Euroopa Liidu õigusega ja täpsustatakse Riigikohtu üldkogu otsusest tulenevalt elamisloa andmise aluseid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside