Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena noortevaldkonna arengukava 2014-2020. Riigi eesmärk on kaasata 7-26-aastaseid noori rohkem ühiskonnaellu ja arendada noorsootööd, et neil oleksid avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena.

Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik rõhutas oma ettekandes, et noorte senisest suurem kaasamine ühiskonna otsustusprotsessidesse on väga oluline ning kaalumist vajab valimisea langemine 16 eluaastale kohalikel omavalitsuste valimisel.

“Valimisea langetamine 16 eluaastale kohalikel valimistel on üks võimalustest, kuidas noored saaksid olulistel ühiskondlikel teemadel senisest enam kaasa rääkida,” sõnas Luik. Seda ideed toetasid ka haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee.

Luik märkis, et Riigikogu kultuurikomisjon on sel aastal kolmel korral arutanud noorsootöö valdkonna teemasid ning andis ülevaate hariduse, noorte tööturule sisenemise, probleemsete noorte ja noorsootöö temaatikast. “Tervislikud eluviisid, hea kodune kasvatus ning konkurentsivõimeline ja tööturu ootustele vastav haridus on kõige olulisemad tegurid noore inimese edukaks kujunemiseks täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks,” ütles Luik.

Jevgeni Ossinovski kirjeldas oma ettekandes arengukava elluviimise plaane. „Esmane eesmärk on luua noortele rohkem võimalusi ja valikuid loome- ja arengupotentsiaali avamiseks,“ ütles Ossinovski. Tema sõnul töötab haridus- ja teadusministeerium niinimetatud ringiraha asemel välja kontseptsiooni, kuidas toetada noorsootööd ja huviharidust erinevatele sihtrühmadele. „Oleme seadnud eesmärgiks, et aastal 2020 osaleks 60% noortest püsivalt noorsootöös,“ ütles Ossinovski. Oluliste eesmärkidena tõi Ossinovski veel esile noorte tõrjutuse riski vähendamise, noorte otsustesse kaasamise ning noorsootöö kvaliteedi hindamise. Samuti noorte uuringute süsteemi arendamise ja valdkonna töötajaskonna koolitusvõimaluste pakkumise.

Reet Sillavee pidas oma ettekandes tähtsaks toetada noorte loovust ja iseseisvat mõtlemist arendavaid algatusi ning noorte osalust. Sillavee hinnangul valdav osa noorte volikogusid kipub jääma nõrgaks noorte huvide eest seismisel kohalikus omavalitsuses. Mureküsimuseks pidas Sillavee noorte ühingute jätkusuutlikkust ja rahastust, mis on mitmeid aastaid püsinud samal tasemel. Samuti käsitles Sillavee ühiskonnast tõrjutud noorte ehk NEET-noorte probleeme. „Lisaks NEET-noortega tegelemisele peab panema üha suuremat rõhku ennetustegevusele, mis vähendaks noorte riske sattuda NEET-noorte kategooriasse,“ ütles Sillavee.

Sillavee andis ka ülevaate 2013. aasta sügisel üle Eesti toimunud noorte osaluskohvikute vestlustest tööturule sisenemise teemal. „Koolid võiksid tihemini korraldada õppekäike ettevõtetesse, töö- ja haridusmessidele, näiteks Teeviidale, pakkuda võimalust osaleda tudengi- ja töövarjupäevadel. Kindlasti peaks koolidesse jõudma ka kvaliteetne karjääriõpetus,“ ütles Sillavee.

7-26-aastaseid noori on Eestis täna ligi 290 000, mis moodustab 22,4% rahvastikust. Noorte osakaal ühiskonnas väheneb.

Läbirääkimistel arengukava üle võtsid sõna Kalle Palling, Barbi Pilvre, Liisa Pakosta ja Mailis Reps.

Fotod istungilt 

Istungi stenogramm 

Riigikogu pressiteenistus

 

 

Tagasiside