Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikogu seadustas teisipäeval maksukorraldusega seotud muudatused ja arutas valitsuse esitatud aruannet Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (507 SE). Seaduse erinevad sätted jõustuvad järk-järgult käesoleva aasta 1. veebruarist, 1. aprillist ja 1. juulist.

Muudatuste eesmärk on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid. Riigi tugiteenuste keskuse hallatavate kohtumenetlusest tulenevate ning Riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevate nõuete üle arvestuse pidamine viiakse maksukohustuslaste registrisse.

Kohtute ja prokuratuuri nõuete tasumiseks luuakse eraldi pangakonto või antakse spetsiaalne viitenumber. Tähtajaks tasumata nõue kaetakse vabade vahendite olemasolul ettemaksukonto arvestusse kantud summadest.

Inimene saab võimaluse riigi nõuete koondamise kõrval näha e-maksuametis lisaks maksukohustustele ka muid kohustusi, näiteks infot riigilõivu tasumise kohta.

Maksukorralduse seaduses täpsustati maksu- ja tolliameti õigust nõuda sisse maksukorralduse seadusest tulenev rahaline kohustus ja mistahes seaduse alusel ameti määratud rahatrahv. Maksuhalduri haldustäitepädevus piiritletakse esmaste täitetoimingutega – tal puudub vara realiseerimise õigus.

Seadus korrastab ka eelaresti regulatsiooni, andes kohtutäiturile täitemenetluse seaduses volituse täita halduskohtu määrust eelaresti seadmiseks juhtudel, mil maksuhalduri enda täitetoimingud ei ole tulemust andnud või ei oleks need suure tõenäosusega tulemuslikud. Kohtutäituri seaduse muudatused võimaldavad kohtutäituril võtta toimingu eest ka tasu.

Maksukorralduse seadusest kõrvaldas Riigikogu eelaresti seadmise määruse peale kaebuse esitamise piirangu, võimaldades edasikaebeõigust teostada ka menetlusvälisel isikul, kelle õiguseid eelaresti seadmine võib puudutada, kuid kes ei ole maksukohustuslane nagu näiteks abikaasa.

 

Teise päevakorrapunktina käsitles Riigikogu valituse aruannet Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM). Rahandusminister Jürgen Ligi andis Riigikogule ülevaate, millises mahus on ESM-i sissemakseid tehtud, milliseid riike ja millises mahus on ESM-ist finantseeritud ja kuidas see veidi enam kui aastase perioodi põhjal on tulemusi andnud.

ESM-i 700 miljardi euro suurusest kapitalist on sissemakstav osa 80 miljardit, millest omakorda Eesti osa on 148,8 miljonit eurot. Praeguseks on 4/5 sellest sisse makstud ning viimane osamakse tehakse 2014. aasta aprillis. Siis saavutab ESM ka maksimaalse toimevõime, mis on 500 miljardit eurot.

Läti euroalasse tuleku ja ESM-i osanikuks saamisega Eesti osa nominaalselt ei vähene, Eesti suhteline osalus väheneb 0,1860 protsendilt 0,1855 protsendile.

Kokku on aastatel 2012 ja 2013 antud ESM-i kaudu finantsstabiilsuse toetust kahele riigile: Hispaaniale ja Küprosele. „Hispaanias toetati pankade rekapitaliseerimist läbi toetuslaenu riigile. Programm lõppes 2013. aasta detsembris ja selle lõplik suurus oli 41,3 miljardit eurot, seejuures oli algne lubadus kuni 100 miljardit,“ rääkis Ligi Riigikogu kõnetoolist.

Rahandusministri sõnul said programmi eesmärgid täidetud – Hispaania panganduse kokkukukkumine hoiti ära. „Tänaseks on olulisel määral reformitud Hispaania panganduse regulatsiooni ja järelevalvet ning ohus olnud pangad said restruktureerimisabi. See on võimaldanud ka abi mitte saanud pankadel oma positsioone parandada ning anda oma panus majanduse taastumise algusele. Nii panganduses kui majanduses laiemalt jätkuvad 2014. aastal restruktureerimistegevused ja edaspidi ilma ESM-i toeta,“ ütles minister.

Toetus Küprosele on Ligi sõnul laiapõhjalisem, sisaldades nii pankade rekapitaliseerimist, riigirahanduse korrastamist ja struktuurireformide läbiviimist võimaldavat toetuslaenu. „ESM-i raha on selleks kokku üheksa miljardit eurot, millest 4,6 miljardit eurot on Küprosele juba välja makstud. Küprose programmi edenemist on hinnatud kahel korral ning selle järgi on riik talle seatud eesmärke täitmas või isegi ületamas. Pingutus peab muidugi jätkuma ka edaspidi. Programmi toele saab Küpros loota kuni 2016. aasta esimese kvartali lõpuni,“ ütles Ligi.

Ligi ütles ettevaatavalt, et otsustusküpseks on saamas pankade otserekapitaliseerimise reeglite pakett. „Seega tulen ratifitseerimisseaduse kohaselt uuele ESM-i instrumendile peagi teie nõusolekut küsima,“ ütles Ligi Riigikogus.

Kokkuvõtvalt on rahandusministri sõnul ESM-i raames rahastatud programmid seni oma eesmärki täitnud – Hispaania väljus programmist ning Küpros, vähemalt esialgu, edeneb hästi.

 

Kolmanda päevakorrapunktina ei saanud esimesel lugemisel piisavalt toetust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud  Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (544 OE). Otsuse eelnõu poolt oli hääletusel 20, vastu kaheksa ja erapooletuid kaks Riigikogu liiget, mistõttu langes otsuse eelnõu menetlusest välja.


Istungi stenogramm

 

Tagasiside