Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna andis ametivande Andres Jalak, kes asus Riigikogu liikmeks seoses Indrek Raudse tagasiastumisega.

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse (104 SE). Seadusmuudatustega tagatakse vastava direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ning luuakse Eestis maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi võimalus. Süsinikdioksiidi kogumise ja maapõues säilitamise näol on tegu üleminekutehnoloogiaga, mis seisneb tööstuse (peamiselt elektrijaamade, kuid ka terasetööstuse ja muude käitiste) heidetest gaasilise süsinikdioksiidi eraldamises, selle kokku kogumises, veeldamises, transportimises rõhu all säilitamiskohta ning sobivasse kindlatele tingimustele vastavasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni (kihtkonda) juhtimises püsiva säilitamise eesmärgil.
 
85 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (128 SE). Seaduse eesmärk on luua kuni 15 tuhande euro suurust lähtetoestust võimaldav toetuste süsteem alustavatele arstidele, et motiveerida neid asuma tööle maapiirkondadesse. Toetus on ette nähtud arstidele, kes alustavad tööd residentuuri lõpetamise järgselt kohalikes ja üldhaiglates ning perearstipraksistes, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ja nendega piirnevaid alasid. Ühtlasi muudab käesolev seadus tööturuteenuste ja -toetuste seadust selliselt, et tööotsimisel abi saamise võimalused oleksid tööd leida soovivatele isikutele paremini tagatud. Seadusmuudatustega ühtlustatakse tööotsijate abistamise reeglistikku eelkõige soodustuste arvestuspõhimõtete ning määrade osas. Seaduse § 1 jõustub 2012. aasta 1. juunil ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.    
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (134 SE) teine lugemine. Eelnõu algatamise tingis soov säilitada käibemaksutagastusega müügil (tax free) ajutiselt (1.01.2010-31.12.2011) kehtiv vähendatud käibemaksutagastuse (38,35 eurot) piirmäär. Piirmäära vähendamise ettepaneku on teinud Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Turismifirmade Liit. Ettepanekut toetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle hinnangul on 2010. a jaanuaris kaheks aastaks 38,5 euroni vähendatud tax free piirmäär avaldanud positiivset mõju turismisektorile. Eelnõu kohaselt muudetakse piirmäär võrreldavaks naaberriikides kehtivaga ja kehtestatakse tax free müügi piirmääraks 38 eurot. Muudatus avaldab soodsat mõju turismi kasvule, mis omakorda suurendab eelarvelisi laekumisi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE) teine lugemine. Eelnõu reguleerib prokuröride töötasu. Muudatused on tingitud vajadusest hoida prokuröride palgad proportsioonis kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnike palkadega, et tagada eri võimuharude vahelise tasakaal. Käesoleva eelnõu algatas põhiseaduskomisjon rahanduskomisjoni ettepanekul, et lahutada antud teema nn kobareelnõust (100 SE). Eelnõuga sätestatakse, et prokuröride töötasu määramisel juhindutakse kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest, kusjuures riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,85 korrutis. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE) teine lugemine. Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti jälitustegevuse õiguslikku regulatsiooni, võeti Riigikogus vastu 17. veebruaril 2011 ja kehtestati selle jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 2012. Muudatuste eesmärk on lükata see ühe aasta võrra edasi ja jõustada seadus 1. jaanuaril 2013, kuna õiguskantsler tuvastas kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 lg 2 punktide 2 ja 3 vastuolu põhiseadusega ning justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel seaduseelnõu nimetatud sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks, samuti mitmete teiste sama seaduse jälitustegevust puudutavate sätete muutmiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (116 SE) teine lugemine. Eelnõu töötati välja seoses Päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamisega ja Päästeametiga ühendamisega, tugeva ühendhäirekeskuse loomise ning ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuga, samuti prefektuuride ümberkorraldamisega Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlikeks struktuuriüksusteks. Eelnõu kohaselt kaovad alates 1. jaanuarist 2012 iseseisvate politseiasutustena prefektuurid ja seniste politseiasutuste töö korraldatakse ühe valitsusasutusena – Politsei- ja Piirivalveametina. Päästeameti kohalikud asutused (päästekeskused) ühendatakse Päästeametiga. Eelnõuga tehaksegi seadustes selleks vajalikud muudatused. Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 52 ning poolt 39 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) teine lugemine. Eelnõuga viiakse siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis reguleerib laevaomanike kindlustust merinõuete korral. Direktiiv on osa nn kolmandast meresõiduohutuse paketist ja selle peamine eesmärk on paremini tagada õnnetusega põhjustatud kahjude katmist, tugevdades selleks kahjutasude maksmisega seotud nõudeid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (102 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on allutada riskikapitali valitsemisega seotud Arengufondi tegevus investeerimisfondide seaduse nõuetele ja võimaldada riigil omandada Arengufondi poolt asutatud riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid. Lisaks sellele muudetakse Arengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire finantseerimise põhimõtteid ja täpsustatakse seoses arenguseirega läbiviidavate toimingute sisu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside