Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutelu keskmes oli täna Eesti Euroopa Liidu poliitika, millest andsid ülevaate peaminister Taavi Rõivas ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

„Euroopa Liit – nagu kõik poliitilised projektid, on pidevalt arenev, ta ei ole perfektne, aga ta on parim riikideülene koostöövorm, mis meil on,“ ütles peaminister ülevaates Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Kõneldes Brexitist ütles Rõivas, et brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust mõjus nii Euroopale kui Ühendkuningriigile nagu külm dušš. Kuid valitsusjuhi sõnul on lähitulevikus Euroopa Liidu 27 liikmesriigi koostöö ja tulemuste saavutamine kõige olulisem ning alles siis tuleb tegeleda Brexiti läbirääkimistega.

Teiseks peab tema sõnul parandama koostööd Ühendkuningriigiga nii multilateraalsete organisatsioonide kaudu (nagu NATO) kui ka regionaalselt ja kahepoolsetes suhetes.

Lisaks eelnevale toob brittide lahkumine peaministri sõnul kaasa vägagi mõjuka ja meile samameelse liikmesriigi lahkumise, mis omakorda tähendab seda, et koostöö samameelsete liikmesriikide vahel muutub eestkõneleja lahkumisel senisest veelgi olulisemaks.

Rõivas peatus oma kõnes Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitavate kaubanduslepingute arutelul. Ta märkis, et Eesti on vabakaubandusest väga palju võitnud ning tulevik peab seisnema võimekusel luua, toota ja eksportida teadusmahukaid teenuseid ja tooteid.

Vabadus ega vabakaubandus ei tähenda tema sõnul seejuures reeglitevabadust ega anarhiat. „Vastupidi, peame olema eestseisjate hulgas, et üleilmne kaubandus oleks nii reeglitepõhine kui reeglitepärane ning austaks seejuures ausat konkurentsi,“ ütles Rõivas.

Peaminister avaldas heameelt, et aastatepikkuse tubli töö tulemusel on Eestil eduka ja väärika digiriigi kuvand. „Digiriigina oleme seetõttu just meie välja pakkunud, et andmete vaba liikumine võiks Euroopa Liidus tulevikus olla eraldiseisev põhivabadus,“ ütles Rõivas.

Rääkides Euroopa julgeolekust, pidas Rõivas oluliseks koostööd ja kokkuleppeid kolmandate riikidega ning hoiakumuutust Euroopa Liidus, mis võimaldab kõikide poliitikameetmete ja vahendite kasutuselevõttu rändekriisi ohjamiseks. „Rändekriisis mõistsime vahetult, et Euroopa riikide julgeolek on väga tihedalt läbi põimunud,“ ütles Rõivas.

Kaitse valdkonnas tõi Rõivas esile, et arengud Euroopas on Eesti seniste taotlustega hästi kooskõlas. Tema sõnul ei ole Euroopa armee loomist täna laual ja Eestil ei tasu aega varjupoksile kulutada. Ta meenutas, et ka NATO-l ei ole armeed, liikmesriikidel on.

Valitsusjuhi sõnul ei peaks Eesti Euroopa kaitse teema arendamisse suhtuma allergiliselt, piirdudes arvamusega, et see „ei peaks dubleerima NATOt“. „Tõepoolest ei peaks me oma jõupingutusi pihustama, kuid me peaks seda vaatama siiski kui võimalust, sest võimalik on leida kohti, kus Euroopa Liit suudab lisada väärtust tehtavale,“ ütles ta. Et kaitseküsimustes tuleb enam koostööd teha, on tema sõnul kahtlemata üks olulisi järelmeid Brexitist.

Peaminister rääkis veel ühendustest, energiajulgeolekust ning Ukraina ja Süüria jätkuvast konfliktist. Samuti peatus ta Eesti eesistumisel Euroopa Liidu nõukogus. Tema sõnul on see, et Eesti oli valmis üles korjama brittide poolt mahapillatud eesistumise teatepulga, heaks näiteks koostöövalmidusest ja eestvedamisest.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ütles oma ettekandes, et Eesti huvides oli, on ja jääb tugev, ühtne ja koostööaldis Euroopa. „On öeldud, et Euroopa Liit on justkui Eesti elukindlustuspoliis. Pärast tosin aastat liikmelisust, on see jätkuvalt nii,“ ütles Palling. „Euroopa Liit on meie majandusliku ja sotsiaalse julgeoleku garant.“ Pallingu sõnul ei tohiks hetkekski unustada, et just Eesti sugusel väikeriigil oleks Euroopa Liidu projekti võimalikust nurjumisest kõige enam kaotada.

Pallingu sõnul leiame ennast täna situatsioonist, kus üha enam poliitilisi jõude üle Euroopa püüavad odavat populaarsust loosungitega, mis väidavad, et justkui oleks Euroopa Liidu idee oma „parim enne“ tähtaja ületanud. Ta rõhutas, et Eesti huvides oli, on ja jääb aga tugev, ühtne ja koostööaldis Euroopa.

Oma ettekandes peatus Palling andmete vaba liikumise põhimõttel ja digitaalsetel platvormidel, mis aitaksid kasvatada Euroopa konkurentsieeliseid. Palling ütles, et tehnoloogia areng ei saa olla kunagi liiga kiire, vaid riigid saavad olla aeglased neid kasutusele võttes. Muutustega sammu pidamine on tema sõnul meie konkurentsivõime võtmeks. Pallingu sõnul võiks just Eesti olla ühtse digitaalse turgu ja jagamismajanduse teemadel majakaks teistele riikidele.

Samuti puudutas Palling Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid ning idapartnerlust. Need teemad on läbivad ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil, mis algab 2017. aasta juulis.

Pallingu sõnul on tähtis, et Venemaale juba kehtestatud sanktsioonide kaotamist ei otsustataks pelgalt kõhutunde või kohvipaksu järgi, vaid see peab olema vastavuses nii reaalse olukorraga kui ka nende tingimustega, miks sanktsioonid kehtestati. „Kuna viimaste majanduslik mõju avaldub eelkõige pikemas perspektiivis, on Euroopal vaja selles küsimuses strateegilist kannatlikkust,“ rääkis Palling. „Sanktsioonid ei ole Eesti või Ida Euroopa erahuvi, vaid Euroopa Liidu põhimõttekindluse lakmustest.“

Idapartnerlusriikides tuleb Pallingu sõnul lähtuda jätkuvalt seisukohast, et tingimused on täitmiseks ja lubadused pidamiseks. Ta viitas Gruusia viisavabadusele ja Ukraina assotsiatsioonilepingule.

Rääkides rändekriisist, märkis Palling Aafrikale ja naabruskonnale suunatud välisinvesteeringute kava, mis läbi sealsete majanduste elavdamise hoiaks ära paljude võimalike majandusmigrantide oma eluga riskides Euroopasse liikumise ja oleks samm selles suunas, et peale kriisimeetmete tegeleme rände algpõhjustega.

Palling pööras ettekandes tähelepanu ka Brexitile ja sellele järgnenud Euroopa tuleviku arutelule ning Euroopa kaitsekoostööle ja majanduslikule julgeolekule.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Novikov Keskerakonna fraktsiooni nimel, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsiooni nimel ja Jaak Madison Konservatiivse Rahvaerakonna nimel, kes tõid oma sõnavõttudes välja erinevad aspektid.

Novikov ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Liitu kuulumine on toonud Eestile kahtlemata palju kasu, kuid samas on Eesti üha enam sõltuvuses otsustest, mida tehakse kusagil mujal kui Eestis või mille otsustamise juures tuleb arvestada, et partnerid ootavad juba ette solidaarsust.

Haukanõmm rõhutas oma sõnavõtu lõpus, et Eesti ajalugu, geograafiline paiknevus ja huvid ütlevad, et toimiv Euroopa Liit on meie vabaduse, arengu ja julgeoleku tagatis, kuid seda tuleb teha tasakaalukalt Eesti huve silmas pidades, mitte õigustest loobudes.

Madison tõdes kokkuvõtteks, et föderaliseeruv Euroopa Liit on suurim oht Eesti rahvusriiklusele ning parimaks kindlustuspoliisiks on tema sõnul lähedased suhted eelkõige lõuna- ja põhjanaabritega, samuti Suurbritanniaga.

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Urve Tiidus, kes ütles, et pika stabiilsuse ja rahuperioodi tõttu Euroopas olid veel mõned aastad tagasi sellised meeleolud, et hoolimata finantskriisist läheb elu järjest tasapisi paremaks. Tema sõnul on viimased ajad sundinud neid arusaamu kardinaalselt ümber vaatama ja leidma uusi lahendusi, kuigi see pole alati kerge. Ta rõhutas, et stabiilsus ja rahu meie ümber on normaalne ootus, mille jaoks pole ükski pingutus üleliigne.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõneles Marko Mihkelson, kes tõi välja, et Euroopa arengut mõjutavad väga suured, väga põhimõttelised muutused maailmakorralduses tervikuna. Tema sõnul puudutavad meid ühtviisi kõik kriisid, millega Euroopa Liit ja Eesti Euroopa Liidu piiririigina on ühel või teisel moel kokku puutunud. Ta rõhutas, et Euroopa Liit ei ole projekt, vaid Euroopa Liit on saatus.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel rääkis Sven Mikser, kelle sõnul ei ole Euroopa Liit kunagi üheski oma aspektis Eesti iseolemist, Eesti riiklikku iseseisvust ähvardanud ega ohustanud. Küll on tema sõnul Euroopa Liit ja Eesti liikmelisus selles liidus Eesti iseolemist tugevdanud, kindlustanud ja teeb seda ka edaspidi.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) esimese lugemise. Eelnõu muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus.

Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest.

Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike. Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid. Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi täna pooleli Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse, asjaõigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (270 SE) esimene lugemine.

Samuti lisanduvad homse istungi päevakorda valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE) ja Riigikogu liikmete Johannes Kerdi, Imre Sooääre, Raivo Aegi, Kalev Kotkase, Mark Soosaare ja Jüri Adamsi algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (254 SE) arutelu.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201610181000
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
Fotod istungilt: https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Riigikogu/XIII+Riigikogu/18102016/
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside