Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 64 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (73 SE), mille eesmärk on tihedama koostöö edendamine ja noorte turismi hõlbustamne. Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Uus-Meremaa väljastada teineteise 18-30 aastastele kodanikele kuni 12 kuuks töötamisõigusega viisad. Kokkuleppe mõju on mõlema poole jaoks positiivne. See tihendab Eesti ja Uus-Meremaa suhteid, hõlbustab noorte turismi, võimaldab senisest pikemalt riigis viibida ja lisaks puhkusele ka soovi korral lühiajaliselt töötada. Uus-Meremaa kodanikud saavad Eestisse lühiajaliselt reisida ka ilma viisata. Oluline on silmas pidada, et viisat peab taotlema enne riiki sisenemist ja viisa alusel teises riigis viibimine ei tohi olla vastuolus kokkuleppe eesmärgiga.

 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (95 SE), mille eesmärk on muuta selgemaks piirivalveauastmete andmise kord;

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (28 SE), millega üle võetav EL direktiiv käsitleb kaubandustavasid. Direktiiv annab ebaausa kaubandustava üldise määratluse, kehtestab reeglid, mille alusel hinnata, kas kaubandustava on ebaaus, ning sätestab tarbijate suhtes ebaausate kaubandustavade kasutamise keelu.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (62 SE) eesmärgiks on täpsustada kolme elektroonilise side seaduse mõistet, viia Eesti õigus täielikult vastavusse Euroopa Liidu õigusega märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatavate kohustuste osas. Eelnõuga soovitakse sätestada korrektne õiguslik regulatsioon sageduslubade kooskõlastamiseks tervisekaitseinspektsiooniga ning reguleeritakse sagedus- ja numbrilubade menetlemine majandustegevuse registris.

Valitsuse algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (109 SE). Eesti ühinemine protokollidega annab rahvusvahelisele üldsusele signaali, et Eestile on ohutu meresõit merendusvaldkonna prioriteediks. Protokollidega määratakse kindlaks isiku poolt toimepandud teod, mis loetakse kuriteoks ning mille toimepanemise eest on riigid kohustatud ette nägema sanktsioonid.

Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE) sisaldab muudatusi riigilõivuseaduses sätestatud relvaseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade osas. Osaliselt vähendatakse relvadega seotud toimingute riigilõivusid, mis on ebaproportsionaalselt kõrged, samuti kaotatakse riigilõivu tasumise kohustus nendel juhtudel, kus riigilõivu küsimine toimingute teostamise seisukohalt ei ole enam otstarbekas või on põhjendamatu. Ühtlasi tehakse täpsustused relvaseaduses seonduvalt politseiameti rolli taastamisest politsei põhivaldkondade koordineerimisel. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube hakkab julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama politseiamet.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (94 SE) eesmärk on täpsustada põllumajandusloomade tõu kriteeriumeid ja põllumajandusloomade ohustatud tõu säilitamise põhimõtteid ning viia seadus kooskõlla ELi õigusaktidega. Tõugude arv maailmas väheneb pidevalt, sest ristamine ülemaailmselt levinud kommertstõugudega tõrjub majanduslikest kaalutlustest lähtudes paljud kohalikud tõud tagaplaanile. Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Tšehhi, Soome ja Sloveenia samasisulisi õigusakte, Inglismaa ohustatud tõu säilitamise kohta esitatud nõudeid ning Põhjamaade geneetiliste ressursside säilitamise juhist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (90 SE). Kokkuleppes on kehtestatud BALTNET-i struktuuri, juhtimise, finantskorralduse, varade valdamise ja kasutamise ning teabe avaldamise põhimõtted. Kokkuleppe kohaselt on BALTNET NATO õhukaitsesüsteemi integraalne osa, mis teostab õhuseiret, relvajuhtimist, juhtimist ja väljaõpet Eesti, Läti ja Leedu territooriumil.

Valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse § 40 muutmise seaduse eelnõuga (92 SE) täpsustatakse kaitseliidule vara tagastamise ja üleandmise tähtaegu, mis võimaldab lõpule viia kaitseliidule varade üleandmine.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE) eesmärgiks on täpsustada sätted, mis reguleerivad kaitseväe harjutusväljadega seonduvat. Muudetakse kaitseväe harjutusvälja mõistet, harjutusvälja asutamise sätteid ning harjutusväljale esitatavate nõuete regulatsioone. Relvaseadust täiendatakse lasketiiru asutamise sättega.

Riigikogu lükkas põhiseaduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ühiskonna lõimumise probleemide läbitöötamiseks Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (38 OE). Hääletustulemus: 43 poolt, 30 vastu.

Infotunnis vastas rahvastikuminister Urve Palo küsimustele kodanikkonna kujunemise, represseeritute abistamise fondi ja koolihariduse kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimustele regiooniti avalike teenuste kättesaadavuse, Lääne-Eesti talunike probleemide ja maaelu jätkusuutlikkuse arengu kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimustele ministeeriumi ülikoolide juhtimise rolli ja liikluskasvatuse kohta.

Istungi stenogrammiga saab tutvuda aadressil: https://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside