Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu viis seadust:

91 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (140 SE). Seadus sätestab inimkaubanduse eest kuni seitsmeaastase, raskematel juhtudel aga kuni viieteistaastase vangistuse. Samuti nähakse ette võimalus juriidilise isiku sundlõpetamiseks ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks. Seoses uue inimkaubanduse koosseisuga on täpsustatud seksuaalse ärakasutamise ning elundidoonorlusega seonduvaid karistusseadustiku sätteid.

66 poolthäälega (13 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus (155 SE). Muudatustega täiendatakse jäätmekäitluse riigisisest regulatsiooni ja viiakse põllumajanduses kasutatav plast pakendiseaduse reguleerimisalast üle jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Seadus laiendab tootjate ringi põllumajandusplasti tootja lisamisega. Seadus tõhustab ka kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle ning täpsustab ka tagatisrahaga pakendite tagasivõtmist.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seadus (163 SE). Eesti allkirjastas lepingu 11. juunil 2009 Berliinis. IRENA põhikiri jõustus ja organisatsioon loeti ametlikult looduks 8. juulil 2010, üks kuu pärast 25. ratifitseerimiskirja esitamist. Agentuuri eesmärk on ergutada taastuvenergia rakendamist ning erinevate taastuv-energia vormide (bioenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) säästvat kasutamist.

82 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus (160 SE). Seadusmuudatustega kohaldatakse rahvusvahelistel raudteevedudel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisasid, mis sätestavad üldise korra lepingute sõlmimiseks, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri kasutamisega rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks, tuginedes reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetele eeskirjadele. Seadus puudutab tehniliste standardite ettevalmistamist, mille osas leppisid Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Euroopa Liit kokku, et standardeid hakatakse kehtestama Euroopa Liidus välja töötatud ja kasutatavate tehniliste eeskirjade alusel.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadus (161 SE). Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõikide puuetega inimeste suhtes ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsioon ei loo otseselt uusi õigusi, vaid kordab üle rahvusvahelistes aktides eksisteerivad õigused viisil, mis on suunatud puudega inimeste vajadustele ja olukorrale. Konventsioonis käsitlemata küsimusi reguleeritakse ka edaspidi rahvusvahelise tavaõigusega.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (88 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on parandada hasartmänguseaduse tehnilisi nõudeid, viies need paremini kooskõlla praktiliste vajadustega. Tehniliste nõuete eesmärk on kindlustada, et Eestis korraldatavad hasartmängud vastaksid parimal viisil mängijate ootustele ja korraldamise üle oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (182 SE) võetakse üle intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu vastav direktiiv. Eelnõu eesmärk on soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutamist maanteetranspordis (s.h kohalike teede liiklus ja linnatransport) ning nende rakenduste sidumist teiste transpordiliikidega, et aidata kaasa keskkonnahoidlikkuse, tõhususe, ohutuse ja turvalisuse parandamisele maanteetranspordis, samuti reisijate ja kaupade liikuvusele, tagades samal ajal siseturu toimimise ning tugevama konkurentsivõime ja tööhõive kasvu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) näeb ette gaasi ülekandevõrkude omandilist eristamist tootmis- ja müügitegevusest. Muudatuste eesmärk on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagaks gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna. Eelnõu viib maagaasiseaduse vastavusse Euroopa Liidu vastava direktiiviga, milles on käsitletud maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mille vastu hääletas 52 ja poolt 17 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele.

Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) eesmärk on tunnistada Eesti täiendavalt seotuks hartas sisalduva viie õigusega, kokku kaheksa numereeritud sättega. Harta ratifitseerimisel võtavad riigid kohustuse esitada 5-aastaste ajavahemike järel aruandeid harta nende sätete kohta, mida nad ratifitseerimisel ei aktsepteerinud. Aruannete esitamise eesmärk on selgitada välja, kas riigid võiksid võtta täiendavaid kohustusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (189 SE) aitab kaasa Eestis ja Moldovas elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti tagab leping selle lepingu alusel määratud pensioni maksmise jätkamise ühe lepingupoole pensioni saava isiku ümberasumisel ühe riigi territooriumilt teise riigi territooriumile. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE) muudab kalapüügiõiguse tasude määramise alust püügivahenditele, millega püütakse angerjat nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taastootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Eelnõuga täpsustatakse sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku põhjanoodale ehk mutnikule, mis puudutab Peipsi järvel kasutatavat põhjanoota. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse eelnõu (190 SE) väljatöötamise tingis vajadus viia kehtiv seadus kooskõlla tehtud ja tehtavate muudatustega õigusaktides ja seoses ümberkorraldustega riigikaitse valdkonnas. Eelnõu fikseerib konkreetselt kaitseliidu ülesanded ja samuti kaitseväe juhataja võimupädevuse kaitseliidu tegevuses, mis piirdub eelnõu kohaselt sõjalise väljaõppega. Eelnõu näeb ette eriorganisatsioonide liitmise kaitseliidu struktuuri struktuuriüksustena. Eelnõu korrastab ka kaitseliitlaste relvadega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Istungi stenogramm on internetis siin:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside