Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 94 poolthäälega vastu valitsuse algatatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse (601 SE). Konventsioon sõlmiti 1991. aastal Espoos ja see jõustus 10. septembril 1997. Eesti ühines konventsiooniga 15. novembril 2000 ning see jõustus Eesti suhtes 24. juulil 2001. Konventsioon sätestab, et piiriülese keskkonnamõju hindamine toimub, kui kavandatav tegevus võib põhjustada olulist kahjulikku piiriülest mõju. Vajadus konventsioon järele tekkis kasvava mure tõttu piiriüleste heitmete pärast. Konventsiooniosaliste teisel kohtumisel, mis toimus 26.–27. veebruarini 2001 Sofias, võeti vastu otsus konventsiooni muutmise kohta. Muudatusega laiendatakse avalikkuse määratlust. Avalikkus, kes võib konventsiooni kohaselt osaleda menetlustes, hõlmab ka kodanikuühiskonda ja eelkõige valitsusväliseid organisatsioone, ning konventsiooniga võimaldatakse ühineda ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni mittekuuluvatel riikidel. Nii termini avalikkus tähenduse laiendamine kui ka konventsiooni avamine riikidele väljaspool ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni on olulised meetmed, mille eesmärk on tagada üldine teadlikkus keskkonnaküsimustest ja soodustada asjaomaste õigusaktide laialdasemat kohaldamist. Seega aidatakse konventsiooni muudatusega tõhustada keskkonnakaitsepoliitikat.                         

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:
                       
Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (438 SE) tõhustab võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega.
                       
Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE) sätestab kohtuekspertiisi hinnad, et tagada hindade kehtestamise protsessi kooskõla põhiseadusega. Sama eelnõuga kehtestatakse fikseeritud hinnad ka kohtupsühhiaatriaekspertiisidele ning kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisidele.
 
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanekul (46 poolt, 34 vastu) katkestati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua eeldused elektrituru reaalseks toimimiseks ja elektribörsi käivitamiseks Eestis.
                       
Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) eesmärk on viia haridus- ja teadusministeeriumi olemasolevad ja moodustatavad andmekogud ja infosüsteemid, mis hõlmavad eesti keele tasemeeksameid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid, kooskõlla muutunud avaliku teabe seaduse andmekogude regulatsiooni sätetega. Samuti parandada haridus- ja teadusministeeriumi võimet andmeid süstematiseerida ja automatiseerida.
                       
Valitsuse algatatud ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) eesmärk on kaotada teenuste vaba liikumise piirang, võimaldades ravimite kättesaadavust Eestis teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja kirjutatud retsepti alusel. Eelnõu teine eesmärk on kaotada üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmisega piiratakse teiste Euroopa Liidu retseptide alusel väljakirjutatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptide tunnustamist, tulenevalt retseptide võltsimise ja ravimite kuritarvitamise kõrgest riskist.
                       
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (640 SE) püüab ära hoida täiskasvanu ja lapseealise suhtluse arenemist füüsiliseks seksuaalseks suhteks ja ennetada seeläbi lapseealiste seksuaalset kuritarvitamist. 
            
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (642 SE) vastuvõtmisel on oluline mõju ennekõike rahvusvahelistele majandussuhetele, kuna eelnõuga ühtlustatakse Eesti karistusõigus EL raamotsusega.
 
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele valitsuse tööturupoliitika kohta. Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Eiki Nestori esitatud küsimusele peretoetuste ja toimetulekutoetustega seotud eelnõu menetlemise ning Mai Treiali esitatud küsimusele tööpoliitika kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele maaettevõtluse ja tööpuuduse kohta.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside