Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti on maamaksu tasumisest vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu poolt kasutatav elamumaa vabastatakse maamaksust samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 54 ja poolt 39 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt langetatakse alates 2015. aastast tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni. Teiseks piiratakse eelnõuga füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole. Kolmandaks välistatakse eelnõuga töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Neljandaks luuakse eelnõuga raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 53 ja poolt 36 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (43 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on siseriiklikusse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Direktiiviga kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Eelnõu näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (6 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt täiendatakse kutseõppeasutuse seadust ja erakooliseadust rakendussätetega, mis loovad õigusliku aluse õppekavarühmade ühekordseks valikuliseks akrediteerimiseks. Ühekordne, valikuline ja vabatahtlik akrediteerimine puudutab majutamise, toitlustamise või ehituse ja tsiviilrajatise õppekavarühmi. Akrediteerimisega tegeleb taotluse alusel kõrghariduse kvaliteediagentuur ja selle positiivset hinnangut arvestatakse lisaks koolitusloa andmisel ka õppekavale ekspertiisi määramisel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille vastu hääletas 43 ja poolt 29 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.
 
65 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamise otsus (65 OE). Otsuse kohaselt nimetati Tagatisfondi nõukogu liikmeks Tatjana Muravjova asemel Riigikogu liige Peeter Laurson.
 
72 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise otsus (66 OE). Stabiliseerimisreservi nõukogust kutsuti tagasi Raivo Järvi, Inara Luigas, Eiki Nestor ja Marek Strandberg ning uuteks liikmeteks nimetati Riigikogu liikmed Annely Akkermann, Inara Luigas, Taavi Rõivas ja Rannar Vassiljev.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (10 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada kohtupidamisega seotud riigilõive. Algataja väitel kerkisid 1. jaanuaril 2009 riigilõivumäärad tsiviilkohtumenetluses mitmekordseks, piirates sellega isiku võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Kolmandal lugemisel jäi vastu võtmata valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (9 SE). Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastuvõtmiseks oli aga vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält).
 
53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (39 SE). Seadusmuudatuste kohaselt lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Tegemist on esimese etapiga erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimisel. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteeveole, laevaliiklusele, soojuse ja elektrienergia tootmisele ning põllumajandusele. Seaduse vastu hääletas 33 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.
 
70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (42 SE). Seadusmuudatuste kohaselt tõstetakse alates 2013. aastast tubakatoodete aktsiisimäära 10% võrra. Algataja kinnitusel on seaduse eesmärk tõsta riigieelarve tulusid ja viia need lähemale 2014. aastal jõustuva Euroopa Liidu tubakaaktsiisi alammäärale. Eestile on antud 2014. aastal jõustuva alammäära rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2017. aastal. Teise lugemise käigus lisandunud muudatusettepaneku eesmärk on odavama hinnaga sigarettide enammaksustamise kaudu muuta need noortele kättesaamatumaks, suurendades fikseeritud maksumäära 46 eurolt 47,63 euroni ja vähendades proportsionaalset määra 34 protsendilt 33 protsendini sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.
 
88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (28 SE). Seaduse eesmärk on viia seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Seadusmuudatustega täpsustatakse ka kaitseväe juhataja, kaitseväe peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Seaduse kohaselt nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul üheks ametiajaks viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe peastaabi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Seadus jõustub 2011. aasta 22. juulil, § 8 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.
 
66 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil” (59 OE), mis lubab kasutada kuni kolme Eesti kaitseväelast NATO juhitaval Islandi õhuturbemissioonil ISLAPS (Icelandic Air Policing and Surveillance) tähtajaga 31. detsember 2013. Islandi õhuturbemissiooni näol on tegemist NATO liikmesriigi õhuruumi kaitse tagamiseks NATO liikmesriigi territooriumil läbi viidava operatsiooniga. Eestile sobib ISLAPSi operatsioonis osaleda sihitajatega, s.o pilootide maapealsete meeskonnaliikmetega, kes juhendavad hävituslendureid õhus. Eesti on osalenud Islandi õhuturbemissioonil sihitajatega eelnevalt kahel korral Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus 2009. ja 2010. aastal.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on kaasajastada e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi Euroopa Liidu direktiividega. Neist tulenevalt tehakse Eesti õigusesse muudatused, millega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid; lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni; kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks nt bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE) teine lugemine. Seadusmuudatus tuleneb Euroopa Liidu direktiividest ja selle eesmärk on parandada üleühenduseliste ettevõtjate ja üleühenduseliste ettevõtjate gruppide töötajate õigust saada asjakohasel tasandil aegsasti teavet ja tagada, et nendega peetakse nõu. Eelnõu teine eesmärk on tagada seaduse parem õigusselgus. Kehtiva seaduse puhul on ilmnenud puudusi mõnedes sätetes, mis vajavad täpsustamist ja kaasajastamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE) teine lugemine. Eelnõu täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ja sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) teine lugemine. Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt muutub vedurijuhiloa saamise kord. Selle kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb ka EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Eelnõuga täiendatakse ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse tõhusam kontroll hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramata nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE) teine lugemine. Veeseadus viiakse vastavusse Euroopa Liidu direktiividega, mille eesmärk on tagada, et laborid, mille EL liikmesriikide pädevad asutused on määranud teostama vee keemilise seisundi seiret vastavalt veepoliitika raamdirektiivile saaksid kvaliteetseid ja võrreldavaid analüüsitulemusi. Laborite töö kvaliteedi tagamisel lähtub direktiiv katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõudeid käsitlevast standardist EVS-EN ISO/IEC 17025, mis käsitleb laborite töö ja saadud analüüsitulemuste kvaliteedi üldnõudeid ning kvaliteedikontrolli süsteemi toimimise põhimõtteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (56 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivide nõuded, mis puudutavad välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist. Eelnõu täiustab Eesti välisõhu kvaliteedi riiklikku seiresüsteemi (kohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas), jagades riigi pindala välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks, olenevalt iga esmatähtsa saasteaine sisaldusest maapinnalähedases õhukihis. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine suhtes saastatuse tase ületab piirnormi, peab keskkonnaamet koostama selle piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivide nõuded, mille eesmärk on täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Eelnõu näeb ette ka kauplemise süsteemi nõuetele vastava akrediteeritud tõendajate süsteemi asutamise Eestis. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE) esimene lugemine. Eelnõus sätestatud regulatsiooni eesmärgiks on pikendada vandeaudiitori kutse saanud isikute ümberatesteerimise eksami tegemise tähtaega. Samuti lükata edasi iseseisva siseaudiitori kutsetegevusega tegelemise ning avaliku sektori üksuses kindlustandvate vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmise või kindlustandvate audiitorteenuste osutamise õigus puudutavate sätete jõustumist, et tagada piisav üleminekuaeg riigikontrolli seaduses ja audiitortegevuse seaduses sätestatu rakendamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (41 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamatasude kohta. Direktiivi eesmärk on kehtestada lennujaamatasusid reguleeriv üldine raamistik Euroopa Liidus. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Istung lõppes kell 20.03.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside