Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (186 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse valimiste elektroonilise hääletamise korraldust. Olulisemate muudatustena sätestatakse eraldi elektroonilise hääletamise komisjoni moodustamine, elektroonilise hääletamise ja valimisjaoskondades eelhääletamise aja võrdsustamine, e-hääletamise süsteemi auditeerimine seaduse tasandil ning valija võimalus kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud (rakendub 2015. aastast). Samuti sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus elektroonilise hääletamise peatamise, lõpetamise või mittealustamise korral. Seaduse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seadus (204 SE). Seaduse eesmärk on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ja/või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud. Elutähtsateks loetakse teenused, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Välisriikide all peetakse silmas kõiki teisi, sh Euroopa Liidu, riike. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. 2014. aasta 1. jaanuaril jõustub säte, mis kohustab neid elutähtsa teenuse osutajaid, kelle teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei ole sõltuvuses välisriikides paiknevatest infosüsteemidest.

Riigikogu ratifitseeris 70 poolthäälega Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu (262 SE). Fondi eesmärk on rahastada põllumajanduse arendamise projekte peamiselt toidu tootmise valdkonnas arenguriikides ehk mobiliseerida lisaressursse, mis oleksid liikmetele soodsatel tingimustel kättesaadavad põllumajanduse arendamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks rahastab fond peamiselt neid projekte ja programme, mis on loodud selleks, et tutvustada, laiendada või edendada toidutootmist ning tugevdada seotud poliitikaid ja institutsioone riiklike prioriteetide ja strateegiate raamistikus. Fond võtab oma eesmärkide täitmisel arvesse vajadust suurendada toidu tootmist eelkõige kõige suuremate toidupuudujääkidega riikides, potentsiaali suurendada toidu tootmist teistes arenguriikides ning arenguriikide elanikkonna kõige vaesema osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamise olulisust.

63 poolthäälega ratifitseeriti majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (249 SE). Lepingu kohaselt kohustuvad lepingu osalised tugevdama oma riigi eelarvedistsipliini, tõhustama liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ja parandama euroala juhtimist. Samuti peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest eelarve puudujäägist. Euroopa Komisjonile seatakse ülesandeks jälgida liikmesriikide eelarve seisundit ning riigivõla kujunemist. Arvestuse aluseks võetakse lepingu kohaselt eelarve puudujäägi suhte sisemajanduse koguprodukti, mille kontrollväärtuseks on 3% ning riigivõla suhte SKPsse, mille kontroll­väärtuseks on 60% SKPst. Leping sätestab ka lepinguosaliste õiguse anda fiskaalkokkulepet rikkunud riik Euroopa Kohtusse. Kui kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud kohtuotsust, võib ta määrata põhisumma või karistusmakse, mis on asjakohane ja mis ei ületa 0,1% asjaomase lepinguosalise SKPst. Lepinguosalisele, mille rahaühik on euro, määratud summad makstakse ESMi. Teistele lepinguosalistele määratud summad makstakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kalapüügiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Samuti muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused ja antakse valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (258 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused loovad eeldused äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtmiseks. Muutuvad paberil peetavat registrit reguleerivad sätted, mis kohandatakse sobima elektroonilise registriga. Eelnõuga luuakse registriosakondadele võimalus menetleda ka teiste registriosakondade kandeavaldusi ja seeläbi ühtlustada registriosakondade töökoormust. Samuti vähendatakse trahvimäära 320-lt eurolt 200-le eurole, kuna kehtiv trahvimäär on algataja hinnangul väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute suhtes ebamõistlikult suur. Kinnistusraamatut puudutavate muudatustega kaotatakse piirang, mille kohaselt tohib kinnistusosakond pidada kinnistusraamatut ainult tema tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eesmärgi täitmiseks loodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse loomakaitseseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega eesmärgiga tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Eelnõu muudab täpsemaks nõuded loomade religioossele tapmisele, mis mõjutab usulisi ühendusi, kes viivad religioosse traditsiooni kohaselt läbi loomade tapmist oma liikmete tarbeks. Eestis on siseministeeriumi andmetel kaks usuringkonda, kellele nende usulised tõekspidamised keelavad tavalisel viisil tapetud loomade liha söömise. Nendeks on Eesti Islami Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 4000 inimest ja Eesti Juudiusu Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt 2000 inimest. Lisaks muudetakse eelnõuga ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatus sätestab kohtujuristi institutsiooni loomise eesmärgiga tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustada kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE) esimene lugemine. Tulenevalt advokatuuri liikmeskonna jätkuvast kasvust ning olukorrast, kus Eesti Advokatuuri liikmeid on praegu rohkem kui Eesti kohtunikke, prokuröre, notareid, kohtutäitureid ja pankrotihaldureid kokku, on eelnõu eesmärk täiendada advokatuuriseadust osas, mis puudutab advokatuuri organisatsioonilist korraldust, et see vastaks paremini muutunud vajadustele, arvestaks organisatsiooni edasist arengut ja võimaldaks asjakohaselt ning õigeaegselt tegutseda. Samuti on vaja senisest enam tagada advokaatide ja advokaadibüroode pidajate koostöö ühiste huvide ja eesmärkide realiseerimisel. Eelnõu kohaselt muudetakse advokatuuri senine kolmeastmeline struktuur kaheastmeliseks, kaotades advokaadi vanemabi staatuse. Algataja on seisukohal, et kuna vandeadvokaadi vanemabi ja vandeadvokaadi abi pädevuses praeguseks enam suurt erinevust ei ole, ei oma advokaadi kutsetegevuses praktilist tähtsust kolmetasandilise liikmeskonna mudel ning eelnõu jõustumisel on advokatuuri liikmed vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadid. Praegu vandeadvokaadi vanemabina tegutsevad advokatuuri liikmed peavad sooritama vandeadvokaadi eksami viie aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui nad vandeadvokaadi eksamit ei soorita, arvatakse nad vandeadvokaadi abiks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside