Riigikogu kiitis neljapäeval 52 poolthäälega (33 vastu) heaks valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse (97 SE). Seadusega muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest keskkonnaministeeriumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi.

Riigikogu kiitis 51 poolthäälega (7 vastu ja 7 erapooletut) heaks valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (57 SE). Sellega viiakse seadus kooskõlla vastava ELi direktiivi nõuetega, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. Muudatused puudutavad ELi kodaniku või ja tema pereliikme Eestis viibimise piiramise õiguslikke aluseid ja siin seadusliku aluseta töötamise eest määratavaid karistusi. Sätestatakse ka uus väärteokoosseis, mis käsitleb ELi kodaniku ja tema perekonnaliikme viibimist Eestis sissesõidukeelu ajal. Samuti täpsustatakse välismaalase ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja Eestis ebaseaduslikult viibimisele kaasaaitamise eest karistuste määramise tingimusi.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE). Eelnõuga muudetakse riigi ja kohaliku omavalitsuse abistamiskohustust selgemaks ning täpsustatakse nende ülesandeid. Eelnõu järgi kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2016 kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste miinimumnõuded koduteenusele, väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, tugiisikuteenusele, isikliku abistaja teenusele, varjupaigateenusele, turvakoduteenusele, sotsiaaltranspordi pakkumisele, eluruumi tagamisele ja võlanõustamisteenusele.

Ettekande teinud sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul oli komisjonis suur diskussioon viipekeele tõlketeenuse üle. „Selle tulemusena lisati seaduseelnõusse punkt, et omavalitsus on abivajavale inimesele kohustatud osutama kõikvõimalikke teenuseid, kaasa arvatud tõlketeenus puuetega inimeste abistamise seaduse järgi neile isikutele, kellel on vastav puue,“ ütles Jaanson.

Jaansoni hinnangul muudatusettepanekutest üks olulisem oli Eesti Puuetega Inimeste Koja muudatusettepanek, millega kaotatakse eelnõust järjekorda võetud inimeste järjekorrast väljaviskamine, kui nad ei ilmu kolme kuu jooksul teenusele.

Jaansoni sõnul ei tegele see eelnõu rahastamisega. „Selle eelnõu järgi täiendavaid rahalisi vahendeid eelarvesse lisatud ei ole, sest eelnõu tegelikult ei suurenda omavalitsuste rahalisi kohustusi. Ta on lihtsalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eriosa, sotsiaalhoolekande eriosa uue tekstina, markeerib ära need teenused, mis on seni olnud kvaliteedi osas probleemsed, ja sätestanud nende teenuste miinimumnõuded,“ ütles Jaanson.

Jaanson märkis, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks rahalisi vahendeid läbi tasandus- ja toetusfondi. „Praeguseks on selgunud, et nende eraldiste puhul on paljudel kohalikel omavalitsustel ülejäägid,“ ütles Jaanson.

Sotsiaalkomisjonis tehti eelnõule teise lugemise käigus 55 muudatusettepanekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Monika Haukanõmm ja Jüri Jaanson.

Monika Haukanõmm sõnul vajab kehtiv sotsiaalhoolekande seadus uuendamist, sest alates selle vastuvõtmisest 1995. aastal on seda muudetud kümneid kordi. Haukanõmme hinnangul on see eelnõu kompromiss ja antud lahendus on parem, kui selle puudumine.

Marika Tuus-Lauli sõnul pole omavalitsusliidud eelnõu kooskõlastanud, kuna teenuste tagamise rahastamises pole kokku lepitud. Tuus-Laul tegi Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Hääletustulemus: poolt 27 ja vastu 48 Riigikogu liiget, seega eelnõu katkestamise ettepanek ei leidnud toetust.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse eelnõu (37 SE). Eelnõuga kehtestatakse tarbijakaitseseaduse uus terviktekst ja võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv ELi tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta. Olulisemad muudatused puudutavad veebipõhise interaktiivse platvormi loomist eelkõige piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks ning tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise keelamist.

Eelnõu kohaselt ei ole teenuse pakkujal edaspidi lubatud arve eest eraldi tasu küsida sõltumata sellest, kas tegemist on elektroonilise- või paberarvega.

Eelnõuga laienevad võimalused kohtuväliseks tarbijavaidluste lahendamiseks. Eelnõu sisaldab ka sätteid Euroopa Liidu tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse rakendamiseks. Edaspidi on võimalik kohtuvälise tarbijavaidluste lahendamise üksuse loomine ka eraõigusliku juriidilise isiku juurde. Nende tegevust hindab ja tunnustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning edastab tunnustatud üksuste kohta teabe Euroopa Komisjonile.

Seoses sellega, et piiriülesed vaidlused on muutunud keerukamaks ja nende menetlemine nõuab täiendavat aega, pikeneb seaduse vastuvõtmisel vaidluse lahendamise tähtaeg seniselt 72 kalendripäevalt 90 päevale.

Majanduskomisjonis tehti eelnõule teise lugemise käigus 33 muudatusettepanekut.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE). Eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärk on kajastada rahvastikuregistris e-residentsuse olemasolu ja kehtivust ning täiendada vastavalt rahvastikuregistri andmekoosseisu. Samuti täpsustatakse rahvastikuregistrist inimese õigustatud huvi korral andmete väljastamist ning täiendatakse seadust inimese õigusega saada rahvastikuregistrist teavet ja andmeid tema surnud abikaasa kohta.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE). Eelnõu esimene eesmärk on tagada 1. jaanuaril 2016. aastal jõustuva broneeringuinfo regulatsiooni rakendamine, selleks muudetakse ja täiendatakse riigipiiri seaduse jt seaduste muutmise seadusega loodud õiguslikku raamistikku broneeringuinfo andmete edastamise ja töötlemise kohta. Eelnõu järgi luuakse õiguslik alus broneeringuinfo andmete töötlemiseks eraldi andmekogus.

Eelnõu teine eesmärk on leevendada teenuse osutamise tingimusi piiriületuse ooteala teenuse pakkujale, tagades sellega võimalike teenusepakkujate võrdse kohtlemise.

Eelnõu kolmas eesmärk on tõhustada riigipiiri valvamist laiendades riigipiiri valvamise eesmärgil politseile vajalikku takistamatult liikumise ala lisaks erateedele ka eramaadele ning laiendada piiriveekogul viibimise korda väiksematele, seni reguleerimata piiriveekogudele. Kehtiva riigipiiri seaduse järgi võib politsei riigipiiri valvamiseks liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega riigipiiri ja piiriveekogudega piirnevatel või sinna viivatel ajutistel ja erateedel ning kallasradadel ilma omaniku või valdaja nõusolekuta. Eelnõu järgi võib politsei liikuda lisaks erateedele ka eramaadel.

Seoses Riigikogu liikme Lauri Laasi volituste lõppemisega andis istungi alguses Riigikogu liikme ametivande Oudekki Loone.

Istungi stenogramm 

Fotod istungilt 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]