Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

89 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seadus (79 SE), mis suurendab pensioni baasosa ja muudab pensionide indekseerimise korda. See toob järgmise aasta aprillist kaasa senisest suurema pensionitõusu. Seadus viib ka siseriikliku õiguse kooskõlla pensioniõiguste ülekandmist reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega, teeb muudatused kehtivatesse seadustesse ja annab volitusnormi valitsusele määruse kehtestamiseks, mille eesmärk on sätestada pensioniõiguste ülekandmise täpne tehniline kord. Samuti sätestatakse pädev asutus (sotsiaalkindlustusamet), mis tagab Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud regulatsiooni siseriikliku rakendamise ja korraldamise. Seadus võimaldab Eestis pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite ülekandmise nii I kui ka II samba pensionide puhul.

 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning piirivalve seaduse muutmise seadus (75 SE), mis loob õigusliku aluse Eesti liitumiseks Schengeni infosüsteemiga. Viimase kaudu saavad osaliste määratud asutused automatiseeritud otsingumenetluse abil kätte teateid, mis puudutavad isikute ja esemete piirikontrolli või ka riigis siseriikliku õiguse kohaselt tehtavat politsei- ja tollikontrolli. Ka võimaldab süsteem vahetada andmeid välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld. Lisaks võtab seadus kasutusele ka „ohu” mõiste, et üheselt defineerida selle mõiste sisu ja vältida liiga laia tõlgendamist.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (99 SE), millega ülevõetud direktiivid soodustavad õpilaste ning teadlaste rännet kolmandatest riikidest ja loovad liikmesriikides ühtsed standardid elamisloa taotlemiseks. Seadus vähendab riske, mis seotud illegaalse immigratsiooniga. Seadus sätestab välisüliõpilastele piisava õppekeele oskuse nõude. Seadus volitab haridus- ja teadusministrit kehtestama määruse, mis sätestab õppekeele piisava oskuse tõendamise tingimused ja korra.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnavastutuse seadus (77 SE), mis sätestab keskkonnakahju vältimise ja heastamise regulatsiooni, ning tagab kahju tekitaja poolt kahjustatud keskkonna taastamise või asendamise. Seadus tagab keskkonnale tekitatud kahju tegeliku heastamise. Seaduse rakendamine motiveerib keskkonnasäästlikku käitumist ja paneb ettevõtjaid investeerima  keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse.

Riigikontrolör Mihkel Oviir esitas ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2006. aastal.    Oviir analüüsis olukorda riigi vara kasutamisel ja säilimisel. Põhjalik ülevaade on antud Riigikogule mahukas kirjalikus dokumendis. Riigikontrolör tegi oma ettekande lõpus järgmise üldistuse: „Riigikontrolli ülesanne on anda teile õigel ajal infot, mis aitaks teil siin saalis teha otsuseid ja kujundada poliitikat, mille tulemusi võib näha alles aastate pärast. Meie audit ja roll on teadvustada küsimusi ja ergutada mõttevahetust, kuidas võimalikult ratsionaalselt probleeme lahendada või probleemide teket ennetada, neid ära hoida.”

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu teise lugemise:           

Valitsuse algatatud riigi 2007. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (121 SE), mille maht on ligikaudu 6,2 miljardit krooni. Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi andis selgituse lisaeelarve kohta: „Selle lisaeelarvega suurendatakse tulude prognoosi 7,78 miljardi võrra ja vähendatakse mittemaksuliste tulude prognoosi 1,56 miljardi võrra. Kulusid on lisaeelarves 2,7 miljardit ja reservidesse kantakse 3,5 miljardit. Lisaeelarve teeb ka mitmeid sisemisi muudatusi käesoleva aasta eelarves vastavalt selgunud vajadustele ja muuhulgas selliste vajaduste nagu vanemahüvitise või residentuurikulude osas, samuti suurendatakse kiirabi kulude katet.”

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (62 SE) eesmärgiks on täpsustada kolme elektroonilise side seaduse mõistet, viia Eesti õigus täielikult vastavusse Euroopa Liidu õigusega märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatavate kohustuste osas, täpsustada ning täiendada juurdepääsu ja sidumisega ning liinirajatistega seotud regulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse korrektne õiguslik regulatsioon sageduslubade kooskõlastamiseks tervisekaitseinspektsiooniga ning reguleeritakse sagedus- ja numbrilubade menetlemine majandustegevuse registris. Samuti täpsustatakse eelnõuga teatud konfidentsiaalsuse nõudeid ja termineid puudutavaid sätteid, reguleeritakse sideameti koostöö statistikaametiga, täpsustatakse numbri liikuvusega seotud norme, lisatakse volitusnorm majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtestamiseks, tunnistatakse kehtetuks kaks volitusnormi ning sätestatakse viis uut väärteokoosseisu.

Valitsuse algatatud teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE) täpsustab teehoiu, teetööde, samuti kohalike teede mõistet ja viib seaduse teistesse paragrahvidesse vajalikud muudatused. Eelnõus on täpsustatud teetööde omanikujärelevalvet ja riiklikku ehitusjärelevalvet teostavate ettevõtjate kohustusi ning teetööde ehituslubade väljaandmise nõudeid. Seadusega muudetakse teeseaduse ja raudteeseaduse raudteeületuskohtade hoiutöid täpsustavaid sätteid.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE) eesmärgiks on täpsustada sätted, mis reguleerivad kaitseväe harjutusväljadega seonduvat. Muudetakse kaitseväe harjutusvälja mõistet, harjutusvälja asutamise sätteid ning harjutusväljale esitatavate nõuete regulatsioone. Relvaseadust täiendatakse lasketiiru asutamise sättega.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) näeb ette võimaluse pikendada kaitseväe jaoks vajalikel ametikohtadel piirvanuse ületanute teenistust kui konkreetsed isikud vastavad kaitseväeteenistuse seaduses toodud teenistusnõuetele.

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (102 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide õigusaktidega reguleeritavate eri liiki piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise korda. Direktiiv näeb ette üldised nõuded piiriülese ühinemise ühisele ühinemislepingule, selle avaldamisele, äriühingu juhtorganite koostatavale ühinemisaruandele, sõltumatule eksperdiaruandele ja ühinemislepingu heakskiitmise teatud aspektidele. Samuti sisalduvad selles nõuded ühinemismenetluse läbimist tõendavale dokumendile, millele antakse piiriülene tõendusjõud.

Valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) loob üldise õigusliku aluse notarite infosüsteemi „e-notar“ kasutuselevõtuks ning „e-notari“ ja riigi andmekogude vahelise digitaalse andmevahetuse realiseerumiseks (seni on e-notari kasutamine olnud reguleeritud määruse tasandil). „E-notari“ kasutuselevõtt on suur samm edasi notarite töö- ning teeninduskvaliteedi tõstmisel ning Eesti avaliku sektori infokommunikatsioonitehnoloogia arengus.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõuga (117 SE) viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu ühtses viisaruumis kehtestatud reeglite ja nõuetega, mis annavad Eestile võimaluse osaleda Euroopa Liidu ühtses viisaruumis täieõigusliku liikmena vastavalt Schengeni konventsioonile. See tagab isikute vaba liikumise, mis praktikas tähendab, et konventsiooniga ühinenud riikide sisepiiridel piirikontrolli ei toimu.

Riigikogu lõpetas 12 eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2006. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (120 OE);   

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE);

Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu (93 SE);

Valitsuse algatatud teenetemärkide seaduse eelnõu (134 SE);

Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE);

Valitsuse algatatud puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE);

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (146 SE);

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus“ eelnõu (140 OE);

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (141 OE);

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ eelnõu (142 OE);

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos“ eelnõu (143 OE);

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis“ eelnõu (144 OE). Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 33 poolt, 51 vastu, 3 erapooletut. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu jäi menetlusse.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu (81 SE), millega sooviti parandada alla keskmist palka saavate pensionikindlustatute tulevast majanduslikku olukorda pensioni kindlustuskoefitsiendi võrdsustamisega väärtusega 1,0. Hääletustulemus: 43 poolt, 34 vastu, 3 erapooletut.

Infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu küsimustele meditsiinitöötajate palkade, kasuperede laste koolitoetuse, tervishoiu investeeringute ja eakate inimeste toimetuleku kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas küsimustele majanduse ressursimahukuse statistika juurutamise, ühistranspordi toetamise, inflatsiooni ja kohalike omavalitsuste toetamise kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas küsimustele kaitseväe varustuse ja missioonide kohta.

Istungi stenogramm:                              

Istung lõppes kell 20.39.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside