Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (335 SE). Seaduse eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida soovitakse lahendada ja seega ka peamised eesmärgid on: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad. Käesoleva seadusega muudetakse lisaks maareformi seadusele veel asjaõigusseaduse rakendamise seadust, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust, maapõueseadust ja riigivaraseadust. Seadus jõustub 2013. aasta 20. märtsil.

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (352 SE). Seadusmuudatuste jõustumisel muutub haldusterritoriaalse korralduse muutmise kord. Uue korra järgi ei ole kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine piiratud Vabariigi Valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, võimaldatakse sõnaselgelt ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir. Seaduse eesmärgiks on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine. Seaduse vastu hääletas 1 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (346 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi täiendamine ja lihtsustamine, vähendades paberil tehtavaid toiminguid nii õigusabi määramise taotlemiseks kui ka õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Eelnõuga nähakse ette soodsam riigilõivumäär määruskaebuse esitamisel vastavate infosüsteemide kaudu. Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eesmärk on täpsustada e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (318 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on seada taastuvatest allikatest ning soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga, sealhulgas vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja hüvitised erineda. Lisaks volitatakse finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikeseks müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määratakse karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada rahvusvahelistele reisijavedudele kohustusliku kindlustuse regulatsioon seoses reisija surma, isikukahju ja pagasi kahjustumise või kaotsimineku puhul. Need sätted puudutavad Eestis vastavat teenust osutavaid ettevõtteid – AS-i Tallink Grupp ja Lindaliini Aktsiaseltsi. Tulenevalt EL vastava määruse lisast peavad nende laevad omama vastavat kindlustust või krediidiasutuse garantiid. Veeteede Amet kohustub pädeva asutusena väljastama tunnistuse vastava kindlustuse või garantii olemasolu kohta. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (372 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. Direktiiv reguleerib majandus- ja kutsetegevuses tehtavaid tehinguid ehk ettevõtjatevahelisi ning riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides tegutseva isiku ja ettevõtja vahelisi tehinguid, eesmärgiga vältida hilinenud maksmist ning parandada üldist maksedistsipliini. Majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele sätestatakse maksimaalsed maksetähtajad, millest kõrvalekaldumine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Nii ei või maksetähtajad ettevõtjatevahelistes tehingutes üldjuhul ületada 60 päeva. Samuti sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise tähtajad (maksimaalselt 30 päeva), milles võib kokku leppida juhul, kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (366 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta välisteenistuse seadust nii, et see kohalduks ka töölepingu alusel välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele, tulenevalt 1. aprillil jõustuvast uuest avaliku teenistuse seadusest. Samas on eesmärgiks säilitada kehtiv välisteenistuse süsteem, mis kehtestab ühtsed roteerimise põhimõtted nii diplomaatidele kui ka haldusteenistujatele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (362 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada ja täpsustada kohanimede määramise ja kasutamise regulatsiooni ning tagada kohanimeandmete kvaliteet nii riiklikus kohanimeregistris kui avalikus kasutuses. Algataja selgituse kohaselt on kohanimeregistrisse senini kantud üksnes neid kohanimesid, mille on registreerimiseks esitanud mõni kohanimemääraja või on teinud vastava otsuse kohanimenõukogu. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena umbes 36 000-40 000 kirje kandis. Eestis on aga tunduvalt rohkem kohanimesid, hinnanguliselt 200 000. Selleks, et nende kohanimede alusel saaks toimida aadressiandmete süsteem, kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed, siis on algataja kinnitusel vajalik, et kõik kohanimed oleksid kogutud kohanimeregistrisse. Samuti on vaja tagada, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andekogudes ühesugune. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu (376 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on dekriminaliseerida juhtumid, kus isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Ohtlike esemete vabatahtlik loovutamine aitab üldist turvalisust ohustavaid esemeid käibest eemaldada ja suurendada seeläbi ühiskondlikku turvalisust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (375 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua võimalus tõenduskvaliteedi tõstmiseks ja vaidluste vähendamiseks. Eelnõuga luuakse selged alused menetlustoimingute video- ja helisalvestamiseks ning nende salvestiste kasutamiseks tõendina, mis vähendab võimalikke vaidlusi väärtegude tõendamise küsimuses. Eelnõu teine olulisem eesmärk on võimaldada kohtuvälise menetleja ametnikul, kes on vahetult kindlaks teinud väärteo tehiolud, osaleda kohtu- ja kaebemenetluses tunnistajana. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 34. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 18.05.

Riigikogu pressitalitus