Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse (153 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Seadusmuudatuse kohaselt loetakse kollektiivlepingu tähtaja möödumisel kollektiivleping tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. Seadus jõustub 2012. aasta 1. mail. Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka nendele kollektiivlepingutele, mis on sõlmitud enne 2012. aasta 1. maid. Seaduse vastu hääletas 40 Riigikogu liiget.

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (151 SE). Seadusmuudatustega nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Samuti sätestatakse nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel. Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on täiendada jäätmekäitluse riigisisest regulatsiooni ja viia põllumajanduses kasutatav plast pakendiseaduse reguleerimisalast üle jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Eelnõu esimene osa hõlmab jäätmeseaduse täiendusi, millega laiendatakse tootjate ringi põllumajandusplasti tootja lisamisega ja sisustatakse põllumajandusplasti mõiste. Jäätmeseadusesse lisatakse ka säte, mille rakendumisel saaks tõhustada kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle. Eelnõu teine osa hõlmab pakendiseaduse täiendusi, mis on seotud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmisega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega, pidades silmas, et kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest. Eelnõu koostamisel on järjekindlalt arvestatud põhimõtet, mille järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, samas kui kaitseminister, kes küll kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelaste suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine kaitseväeteenistuse seadusest rahuaja riigikaitse seadusesse, kuna oma olemuselt ei ole tegu teenistusliku registriga (nagu kaitseväekohustuslaste register), mida peaks reguleerima kaitseväeteenistuse seadusega. Samuti reguleeritakse rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses seni kaitseväeteenistuse seaduses olnud valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni käsitletavad sätted, kuna kaitseväeteenistuse seadus reguleerib ainult rahuaegset teenistust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside