Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 86 poolt häälega vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (870 SE). Seadusmuudatustega kehtestatakse konservatiivsete pensionifondide investeeringutele täpsemad ja rangemad piirangud nii instrumentide kui ka reitingute osas. Samuti täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid ja muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda eemärgiga muuta fondide tegevus läbipaistvamaks ja pensionifondi osaku omanikule arusaadavamaks. Kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reeglid muutuvad paindlikumaks ning kord aastas toimuv fondide vahetamine asendatakse võimalusega vahetada fonde 3 korda aastas. Seadus jõustub 2011. aasta 1. augustil, § 1 punkt 58 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ning § 1 punktid 55-57 ja § 6 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seadus (873 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on parandada ainevahetushaiguste ravi kättesaadavust. Lisaks ravimite loetellu kantud ravimite, imikute toitesegude ja fenüülalaniini mittesisaldavate toitainete kompenseerimisele võimaldatakse haigekassalt taotleda kompensatsiooni ka teiste eritoitude hüvitamiseks.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse tõhusamaks ja ökonoomsemaks ning suurendada menetluse vastavust asjasse puutuvate isikute põhiõigustele. Peamiste meetmetena selle saavutamiseks soovitakse muuta süüdistuskohustusmenetluse sätted üheselt mõistetavaks ja kannatanute huvidele paremini vastavaks; rakendada videokonverentsi eeluurimiskohtuniku juures toimuvate menetluste, eelistungite, lihtmenetluste ja täitmiskohtuniku istungite läbiviimisel ning prokuröri osavõtu tagamiseks ringkonnakohtu istungist; luua ütluste deponeerimise võimalus kohtueelses menetluses eeluurimiskohtuniku juures ja ristküsitluse reeglite kohaselt; muuta noorema kui 14-aastase isiku kohtueelsed ütlused seksuaal- või perevägivallakuriteo asjas kohtumenetluses tõendiks, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud võimalus küsimusi esitada või kui kohtulik ülekuulamine mõjuks muu kuriteo puhul alla 10-aastasele tunnistajale kahjulikult, võimaldada tõendina kasutada ka tema kohtueelseid ütlusi samadel tingimustel jne. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) teine lugemine. Eelnõu üks eesmärke on rõhutada prokuröride sõltumatust. Eelnõu kohaselt on prokuratuur oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. Ühe olulise muudatusena sätestab eelnõu riigi peaprokuröri kohustuse esitada kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta. Täiendavalt võib peaprokurör esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid ka prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. Lisaks käsitleb eelnõu prokuröride distsiplinaarvastutust ning nende karistamist ja vabastamist distsiplinaarsüüteo tõttu. Samuti käsitleb eelnõu palgamäära diferentseerimist seoses teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) töötamisega, ning täiendab prokuröri valveaja regulatsiooni ja tasustamise tingimusi. Eelnõu kohaselt makstakse valveaja eest, mil prokurör peab olema ööpäevaringselt kättesaadav ja minema vajadusel sündmuskohale, lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu (829 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada tsiviilmissioonidel osalemise süsteemi ja luua sellele selge õiguslik alus, samuti reguleeritakse missioonile lähetatava eksperdi õigusi, kohustusi ja sotsiaalseid tagatisi nagu seni reguleerimata palga-, kindlustus- ja koolitusküsimused. Eelnõu kohaselt kaetakse missioonideks valmistumise ja missioonil osalemise kulud riigieelarvest üldjuhul välisministeeriumile või päästeametile eraldatud vahendite arvelt. Eelnõuga piiritletakse vastutusala missioonideks valmistumisel ja missioonil osalemisel, vältides nii asutustevahelist dubleerimist kui ka lisakulusid ekspertide värbamisel ja erivarustuse hankimisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust, et võimaldada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist teenistuskoerte väljaõppeks sisekaitseakadeemias. Algataja kinnitusel on teenistuskoerte instruktoritele õppeprotsessi läbiviimiseks vajaliku narkootiliste ainete käitlemisloa puudumine halvendanud koolituse kvaliteeti ja sellega vähendanud ka narkokoerte võimekust avastada narkootilisi aineid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (871 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lisada hädaolukorra seadusesse elutähtsa teenusena katkematu side. Katkematu side on eelnõu kohaselt elektroonilise side teenus Riigikogule, Vabariigi Presidendile, riigikantseleile, justiitsministeeriumile, kaitseministeeriumile, siseministeeriumile, välisministeeriumile, politseiasutustele, päästeasutustele, vanglatele ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutustele ja isikutele elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks vajalike sõnumite (raadioside, andmeside, SMS, häälkõne jms) katkematuks ja töökindlaks edastamiseks. Katkematu side eesmärk on tagada side ka olukorras, kus tavakanalid ei toimi. Katkematut sidet korraldatakse peamiselt olemasolevate kommertsoperaatorite ja võrkude baasi. Piiratud juhtudel nähakse ette riigile kuuluvate sideühenduste kasutamine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on võimaldada kuritegusid toime pannud ja varem karistamata isikutele, kellel on ühtlasi narkootiliste ainete tarbimise sõltuvus, kohaldada osaliselt riigieelarve vahenditest rahastatavat sõltuvusravi. Narkomaani sõltuvusravi kavandatakse kohaldada neil juhtudel, kui isikule on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus ning süüdimõistetu on nõus vangistuse asendamisega. Vangistus asendatakse sõltuvusraviga, mille kestus ajaliselt võib olla pikem kui reaalse vanglakaristuse kestus. Samas on aga sel juhul isikule tagatud väiksem vabaduse piirang ning ravi kohaldamine riigi kulul. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE) teine lugemine. Nimetatud seaduse ülesanne on sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sh reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust. Teine lugemine katkestati suure hulga laekunud muudatusettepanekute tõttu, mille läbitöötamine on ajaliselt mahukas. Eelnõu teine lugemine jätkub.
 
Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (903 SE) esimene lugemine. Nimetatud konventsioon on koostatud 1977. aastal Genfis rahu tugevdamise, võidurelvastuse peatamise, rangele ja tõhusale kontrollile alluva üldise ja täieliku desarmeerimise ning inimkonna uute sõjaliste vahendite kasutamise ohust päästmise eesmärgil. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (912 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta saastetasude, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise korraldust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (911 SE) esimene lugemine. Nimetatud protokoll on alla kirjutatud 2010. aasta 17. juulil Almatõs. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (907 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamisteks eesmärkideks on: reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide ja juhtivtöötajate tasustamise, sh tulemustasude maksmise, põhimõtteid ning järelevalve teostamist nende põhimõtete rakendamise üle; sätestada nõuded teatud hoiuse- ja kindlustustoodete pakkumisele, mis sisaldavad endas investeerimisriski (investeerimishoius ja investeerimisriskiga elukindlustus); täiendada turukuritarvituse regulatsiooni, eelkõige täpsustada väärtpaberituru manipulatsiooni sisu; teha muid tehnilisemaid seadusemuudatusi, mis muudavad finantssektori õigusaktide teatuid sätteid selgemaks ja püüavad lahendada seadusesätete mitmetitõlgendatavusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (882 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on üle võtta Eesti õigusesse EL vastava direktiivi rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Direktiivi eesmärk on üleeuroopalise teedevõrgu teede infrastruktuuri ohutuse parandamine kehtestades menetlused liiklusohutusele avalduva mõju hindamiseks, liiklusohutuse auditi läbiviimiseks, teedevõrgu liiklusohutuse korraldamiseks ja ohutuse kontrollimiseks liikmesriikide poolt. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seadus tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest eelnõu (892 SE) esimene lugemine. Nimetatud seadustesse viiakse muudatused seoses Maanteeameti ja Maanteeameti kohalike asutuste ühendamisega 1. jaanuarist 2011. Kuivõrd eelnõu sisuks on ainult seaduses asutuse nimetuste muutmine, siis omab seadus mõju peamiselt õigusselgusele kajastudes ka ministri asjaomastes õigusaktides. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega seatakse õiguskantslerile täiendavalt laste ombudsmani ülesanded vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 4 ehk õiguskantslerile antakse selge volitus lapse õigustega tegelemiseks. Algataja hinnangul osutab selliste volituste andmine üheselt, et laps ja tema õigused on riigis väärtustatud ja et riik võtab lapse õiguste kaitset tõsiselt. Õiguskantsleri pädevuse sisustamisel laste ombudsmani ülesannete täitmisel võetakse eelnõu kohaselt aluseks ÜRO lapse õiguste konventsioon ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 2 lapse õiguste konventsiooni artikli 4 kohta. Nimetatud dokumendi kohaselt on õiguskantsler pädev uurima laste õiguste rikkumise juhtumeid ja tegema sellekohaseid järelepärimisi; ette valmistama ja avaldama arvamusi, soovitusi ja aruandeid igas laste õiguste edendamise ja kaitsega seotud küsimuses; edendama riigi seadusandluse, regulatsioonide ja praktika harmoniseerimist lapse õiguste konventsiooniga, ning täitma mitmeid muid laste õigustega seotud funktsioone. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
           
Riigikogu pressitalitus
 
 
 
 
Tagasiside