Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 

51 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seadus (516 SE), mis peab tagama isikute kuulumise ainult ühte Eestis registreeritud erakonda ja võimaldama saada aktuaalset ülevaadet erakondade liikmete nimekirjadest. Erakond peab registreerima muudatused kohtu registriosakonnas. Juhul, kui erakonna liige on korraga enam kui ühe erakonna liikmete nimekirjas, arvestab kohtu registriosakond isiku sellesse erakonda, mille liikmeks astumise aeg on hilisem.
                       
70 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seadus (697 SE), mis võimaldab Riigikogul sekkuda Euroopa Liidu otsustusprotsessi juhul, kui parlamendi arvates on EL institutsioonid rikkunud subsidiaarsuse põhimõtet. Seaduse kohaselt võetakse otsus põhjendatud arvamuse esitamiseks Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele vastu Riigikogu istungil. Vastava otsuse eelnõu esitab menetlusse EL asjade komisjon. Riigikogu võib samuti nõuda valitsuselt hagi esitamist Euroopa Liidu Kohtule juba vastu võetud Euroopa Liidu akti kohta subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise korral. Sellekohase otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse kas alatine komisjon või fraktsioon. Riigikogul on tulenevalt nn sillaklauslist, õigus vaidlustada Euroopa Ülemkogu algatus, millega Euroopa Liidu ülemkogu läheb teatud valdkondades ühehäälse otsustamise põhimõttelt üle kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttele.
                       
64 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (671 SE), mis määrab kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise ja viib asendusteenistuse kestuse kooskõlla Euroopa Sotsiaalharta põhimõtetega. Seadus reguleerib ajateenijate teenistuskohustuste täitmisel esineda võivaid põhiõiguste piiranguid. Seadus lühendab asendusteenistuse kestust ja võrdsustab selle ajateenistuse kestusega. Seaduse kohaselt lüheneb maksimaalse asendusteenistuse aeg 18-lt kuult 12-le kuule.
 
Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:
 
Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (618 SE), mis täpsustab päästeteenistujate vanaduspensioni ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise korda, staaži arvestamise korda ning sätestab päästeametniku nimetamise ja määramise muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis.
           
Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu (702 SE) tagab turule lastud toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse ning kaupade vaba liikumise. Tegemist on üldseadusega, mis sätestab toote ohutuse tagamise nõuded, toote nõuetele vastavuse tõendamise, standardimise, akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused niivõrd, kuivõrd need ei ole kehtestatud teiste seadustega.             
Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (703 SE) teeb vajalikud muudatused lähtuvalt toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud põhimõtetest. Rakendusseadusega tunnistatakse kehtetuks toote ja teenuse ohutuse seadus, toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus ning tehnilise normi ja standardi seadus. Nimetatud seaduste regulatsiooni asendab toote nõuetele vastavuse seadus.
 
Rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE) näeb ette müügimaksu kehtestamisel kahekuulise üleminekuperioodi, mis võimaldab müügimaksu lisamisest teavitada ka kassa juures kuni 31. juulini 2010. Tallinna müügimaks kehtestatakse alates 1. juunist.
 
Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (678 SE) eesmärk on luua volitusnorm spordiregistri asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Eelnõuga pannakse spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele, samuti treeneritele kohustus esitada enda kohta andmed spordiregistrile ning registrile antakse õigus neid andmeid töödelda. Ka võimaldab spordiregistri tegutsemine riigi andmekoguna siduda seda x-tee kaudu teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudega.
 
Riigikogu lõpetas 11 eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (732 SE) käsitleb noorte reisimisvõimalusi ja -vahetust. Kokkulepe reguleerib haldustoiminguid, mida rakendatakse Eesti ja Kanada noorte kodanike suhtes, kes soovivad täiendada end pärast keskhariduse omandamist, saada töökogemusi ning õppida paremini tundma teise riigi keeli, kultuuri ja ühiskonda.
                       
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (724 SE) luuakse võimalus ühekordselt vähendada ülepüüki teinud ettevõtja järgmise aasta püügivõimalust, st et eelmisel aastal lubatust rohkem kala püüdnud ettevõtja tohib järgmisel aastal püüda kala ülepüütud koguse võrra vähem.
                       
Valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE) on seotud keskkonnaandmete kogumise, analüüsimise ja avalikustamisega tegelevate asutuste ümberkorraldamisega. Selle käigus ühendati Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus hallatavaks riigiasutuseks Keskkonnateabe Keskus.
 
Valitsuse algatatud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu (731 SE) eesmärk on teha deklaratsioon, mille alusel Eesti tunnistab komitee pädevust vastu võtta ja läbi vaadata avaldusi isikutelt ja isikurühmadelt, kes väidavad, et Eesti on rikkunud nende konventsioonikohaseid õigusi. Deklaratsiooni tegemise eesmärk on võimaldada Eesti isikutele juurdepääs peale olemasolevate veel ühele vaidluste lahendamise rahvusvahelisele menetlusele, mis ühtlasi aitab kaasa diskrimineerimise vähendamisele ning konventsioonist tulenevate kohustuste tõhusale täitmisele Eesti riigi poolt.
                       
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (747 SE). Lepingu lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ja Itaalia on ühinenud ELiga. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide omavahelised lepingud ei ole enam vajalikud.
                       
Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse eelnõuga (739 SE) on püütud selgemalt eristada riiklik statistika muust statistikast ning loodud ühtne õiguslik raamistik riikliku statistika tegemiseks.
 
Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE) näeb ette riikliku sihtfinantseerimise kunstiteoste tellimiseks. Kehtestatakse õigusnormid, mis sätestavad, kuidas ja mil viisil avalik võim kunsti tellib.
 
Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (717 SE) soovitakse laiendada võimalust kohaldada narkomaanidele sõltuvusravi. Tegemist on kuritegude toimepanemise eest mõistetava vangistuse asendamisega. Samuti laiendab eelnõu võimalusi lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekusest, kui isik nõustub sõltuvusravile suunamisega.
                       
Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE) peamine eesmärk on kinnistusraamatu kannete parandamiseks selgema regulatsiooni kehtestamine, samuti muude pärimisõigusega ja kinnistusraamatu pidamisega seotud probleemide lahendamine.
                       
Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (733 SE) eesmärgiks on osaühingu instituuti reguleeriva normistiku lihtsustamine, eelkõige osaühingu asutamise võimaldamine ilma sissemakseid tegemata, ühinguõiguslike dokumentide vorminõuete vähendamine, audiitori kaasamise kohustuse vähendamine, osa võõrandamisel seadusjärgse ostueesõiguse regulatsiooni lihtsustamine ning juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse ärakaotamine.
 
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus“ eelnõu (751 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväe kuni 45 kaitseväelast alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. aastal NATO reageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) 15. rotatsiooni (NRF-15) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.
                       
Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Kadri Simsoni esitatud küsimusele eelarvekärbete ja Kaia Iva esitatud küsimusele noorte töökohtade kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Mai Treiali esitatud küsimusele regionaalpoliitika kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Ain Seppiku esitatud küsimusele korrakaitse õigusliku reguleerimise ja Evelyn Sepa esitatud küsimusele ministeeriumide vahelise koostöö kohta.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside