Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (291 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulu- ja varamakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia ja Singapuriga.  

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seadus (290 SE), millega kiideti heaks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) põhikiri. Pärast IDAga ühinemist on Eestil võimalik täieõigusliku partnerina osaleda IDA liikmes-riikide koostöös ja otsuste tegemisel ning toetada IDA kaudu vähemarenenud riikide arengut. IDA aitab toetada globaalselt vaeseima regiooni Aafrika ning teiste vaeste riikide arengut, kuhu Eesti kahepoolne arenguabi ei jõua. 

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015“ kinnitamine“ eelnõu (300 OE). Arengukava käsitleb põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kogu protsessi esmakordselt, arvestades nii majanduslikke, sotsiaalseid, julgeolekuga seotud kui ka keskkonnakaitse aspekte. Arengukava annab võimaluse ja juhised suunata riiklikult Eestile olulist strateegilist energiaressurssi, milleks vajalikud sätted õigusaktides seniajani puuduvad. Erakond Eestimaa Rohelised tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 30 poolt, 51 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.     

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (305 SE)  eesmärk on algataja kinnitusel minimeerida tahtlikku prügi loodusesse viimist.  Eelnõu kohaselt karistatakse üle 50 liitri jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta  rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.             

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (313 SE) eesmärk on kõrvaldada kohustusliku kogumispensioni süsteemi kogumisfaasis ilmnenud II samba arengut takistavad kitsaskohad ja täiustada kohustusliku kogumispensioni süsteemi väljamaksete faasi regulatsiooni. Kogumisfaasi puhul on eelnõu konkreetsemateks eesmärk muuta pensionifondiga seotud tasude struktuur läbipaistvamaks ning osakute vahetamise reeglid ja pensionifondide investeerimispiirangud paindlikumaks. See loob osakuomanikule võimalused operatiivsemalt reageerida muutustele pensionifondi tingimustes või investeerimistulemustes.           

Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (288 SE). Kui Euroopa Ühendus saab WCO liikmeks, siis on võimalik selles organisatsioonis esindada Euroopa Ühendusel liikmesriikide huve nendes valdkondades, kus Euroopa Ühenduse liikmesriigid on oma pädevuse loovutanud Euroopa Ühendusele. Eesti ei loovuta konventsiooni muudatust heaks kiites oma pädevust, sest pädevus on ühenduse ja liikmesriikide vahel jagatud juba ELiga ühinemisest alates.  

Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) on suunatud piirivalve personaliprobleemide võimalikult kiirele lahendamisele. Kontsentreerutud on põhiliselt piirivalveametnike haridusnõuete paindlikumaks muutmisele. Eelnõu võimaldab piirivalvuri ametikohale nimetada keskharidusega isikuid, kellel puudub piirivalve kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Ka loob eelnõu aluse ilma piirivalvealase väljaõppeta isiku sõjaväelise auastme arvamiseks piirivalveauastmeks pärast piirivalvealase väljaõppe läbimist, võimaldamaks sõjaväelise auastmega isikute piirivalvesse asumist.           

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) täiendab asendusteenistuse regulatsiooni vajalike sätetega, kaasajastab olemasolevaid ja kaotab ilmnenud probleemid. Muudatuste tulemusel tekib juurde võimalikke teenistuskohti ning võrdsustub asendusteenistuslastele makstava toetuse suurus ja kord. Asendusteenistusse kutsumise ja asendusteenistuses viibimisega seotud otsuste tegemine on selgemini määratletud ning koondatud Kaitseressursside Ameti pädevusse. Asendusteenistuslepingu lisamisega on tagatud Kaitseressursside Ameti, asendusteenistuslase ning teenistuskoha asutuse õigused ja kohustused.           

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsuse „Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu (314 OE). Keskkonnaministeerium on ette valmistanud „Riigi jäätmekava 2008–2013“ eelnõu, mis kiideti heaks valitsuse 29. mai 2008. a korraldusega nr 234 „Riigi jäätmekava 2008 – 2013“ heakskiitmine. Seega on vajalik tunnistada 2002. aastal Riigikogu otsusega heakskiidetud üleriigiline jäätmekava kehtetuks, sest üheaegselt ei saa kehtida kaks samalaadset, kuid sisult erinevat arengukava.  

Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) eesmärk on muuta metsaseadus võimalikult hästi toimivaks ja kõikide huvigruppide huve koosmõjus arvestavaks ning viia see kooskõlla tegelike oludega, et tagada metsandusalase tegevuse parem ühildavus metsapoliitika üldiste eesmärkidega ning vältida mitmeti tõlgendamise võimalusi. Eelnõu tagab põlise riigimetsamaa riigile säilitamise ja metsanduse pikaajaliste protsesside kavandamise seotud huvigruppe arvestades.

* * *

Erakond Eestimaa Rohelised võtsid algatajana menetlusest tagasi planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE).

* * *

Infotunnis vastas kaitseminister Jaak Aaviksoo Lauri Laasi esitatud küsimusele julgeolekukontrolli kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Karel Rüütli esitatud küsimusele looduskaitse, Aleksei Lotmani esitatud küsimusele võõrliikide ja Inara Luigase esitatud küsimusele ühtekuuluvusfondi projektide investeeringutes riigi osaluse kohta. Minister Urve Palo vastas Vladimir Velmani esitatud küsimusele integratsiooni kohta. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus

 
 
Tagasiside