Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4



/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Riigikogu lõpetas kolmapäeval valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teise lugemise, mis jäi pooleli täiendaval istungil. Ettepanekut eelnõu teine lugemine katkestada toetas 38 ja vastu oli 52 saadikut. Eelnõu kohaselt võrdsustub meeste ja naiste pensioniga ning see kerkib alates 2017. aastast igal aastal 3 kuu võrra kuni 65 aastani.
 

Riigikogu võttis 49 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse muutmise seaduse (658 SE), mille eesmärk on sätestada kaitseliidu valvurite õiguslik staatus. Seadusega määratletakse isikute ja asutuste ring, kus kaitseliit võib valvet teostada, valvega kaetud objektide määramise kord ning valve eest tasumise kord. Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, kaitseministeeriumi valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 1. jaanuarist 2003. Sellest ajast peale on olnud probleemiks kaitseliidu valvurite õiguslik staatus, puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati karistusseadustiku muutmise ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia karistusseadustiku 24. peatükk „Riigikaitsealased süüteod“ kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega. Nimelt on karistusseadustikus kasutusel tänases riigikaitseõiguses sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“, mida ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäetakse need mõisted käesoleva seaduse eelnõu kohaselt karistusseadustikust välja.
 

Lõpetati ka maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) teine lugemine. See võimaldab taotleda toetust ka põllumajandustootjail, kelle maa ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:
 

Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega ülevõetavad direktiivid ja vesikonnapõhine lähenemine võimaldavad tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret  ning kaitset. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid, tagades seeläbi veemajanduse integreerituse.

Maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (713 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist sõlmitud (maade kasutuse andmise) lepingute pikendamist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev sihipärane kasutamine ja hooldamine.
 

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE), millega laiendatakse teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele riigi poolt makstava ühekordse hüvitise saajate ringi. Hüvitise saajate ringi laiendamine võimaldab hüvitise saajate ringi kaasata ka isikuid, kes ei kuulu kaitseväelase perekonda või ülapidamisele perekonnaseaduse mõistes. Sellise lähenemisega antakse mittetraditsioonilises perekonnas elavale isikule täiendav teadmine, et õnnetuse korral tunnistab riik abivajajana ka isikut, kes ei oma seda automaatselt perekonnaseaduse alusel, kuid on oluline kaitseväelasele. Eelnõu kohaselt makstakse edaspidi pool makstava hüvitise summast hukkunud kaitseväelase poolt eelnevalt määratud isikule või isikutele ja teine pool hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (699 SE), millega ratifitseeritava kokkulepe alusel saab Eestist Euroopa koostöö riik ja tal on võimalus hakata ette valmistama Euroopa koostööriikide kava (PECSi) lepingule allakirjutamist. PECSi lepingu allakirjutamine ja ettevõtete koostööprojektide käivitamine annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, loob uusi töökohti ning on üheks allikaks teadmistemahukale ekspordile. Samuti loob see võimaluse osaleda noorte spetsialistide programmis ja mitmetes muudes ainult Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriikidele suunatud tegevustes, k.a vaatlejana ESA otsustusprotsessis. Kosmosetehnoloogiate väljatöötamine ning nende rakenduste maapealne kasutamine on üks alus Euroopa tulevaseks majanduskasvuks. Keskne roll selles protsessis kuulub ESAle, mis ühendab tänaseks 18 Euroopa riiki.
 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maakogu seaduse eelnõu (675 SE). Väljahääletamise poolt oli 49 ja vastu 31 saadikut.

Istung lõppes kell 18.55
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
 

Tagasiside