Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (675 SE). Õiguskantsleri seadust täiendati sättega, mis annab õiguskantslerile pädevuse teha Euroopa Parlamendi presidendile ettepanek võtta Euroopa Parlamendi liikmelt immuniteet. Vabariigi Valitsuse seadust täiendati sätetega, mis reguleerivad Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministri rolli Eesti seisukohtade kujundamisel ja esindamisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Vabariigi Valitsuse seadust muudeti, täpsustati ja parandati ka osas, mis puudutab riigi esindamist kohtumenetluses, portfellita ministri kaasallkirja andmist ning justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalade kirjeldusi.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seadus (758 SE), mis viib seni riigireservi seaduses sätestatud mobilisatsioonivaru käsitlevad põhimõtted rahuaja riigikaitse seadusesse ja kaasajastab mobilisatsioonivaru käsitlevaid sätteid. Seaduse kohaselt korraldab mobilisatsioonivaru hoidmist ja uuendamist kaitseministeerium. Mobilisatsioonivaru kasutusele võtmise kaitseväe valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks otsustab kaitseminister.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (726 SE) harmoniseeris Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid ning sätestas välismaalase ajutist kaitset puudutava regulatsiooni. Kehtestati sisuliselt uus pagulaste seaduse redaktsioon, mistõttu tunnistati kehtiv pagulaste seadus kehtetuks. Kuivõrd kehtiva seaduse pealkiri ei kajasta enam täpselt seaduse sisu, muudeti seaduse pealkirja ja sõnastati see välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusena. Seaduse kohaselt on Eestis esmakordselt reguleeritud varjupaigataotlejate ajutise kaitsega seonduvad aspektid. Ajutise kaitse puhul on tegemist erandliku menetlusega, mille eesmärgiks on anda massilise sissevoolu või eeldatava massilise sissevoolu korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele juhul, kui need isikud ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest antakse ajutise kaitse saajatele ja varjupaigataotlejatele teatud tingimustel ka juurdepääsuõigus Eesti tööturule.

66 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seadus (708 SE), mis täpsustab SCE määruse rakendamise küsimusi nendel juhtudel, kui loodava SCE asukohaks on Eesti. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 järgi kohaldatakse määrust liikmesriikides otse ja seetõttu ei vaja see üldjuhul liikmesriigi õigusesse ülevõtmiseks rakendussätteid. SCE määrus kaldub osaliselt sellest üldpõhimõttest kõrvale, sest sisaldab liikmesriigi seadusandjale mitmeid suuniseid ja valikuvõimalusi. Seetõttu oli vaja kehtestada määruse rakendussätted.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud pagulaste seaduse, piirivalveseaduse, riigipiiri seaduse, välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus (558 SE). Seaduse väljatöötamine oli peamiselt tingitud nelja Euroopa Liidu õigusakti hiljutisest vastuvõtmisest ja jõustumisest, millega kehtestati kriteeriumid ja menetlus varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määratlemiseks. Seadus paneb kodakondsus- ja migratsiooniametnikule, piirivalveametnikule ja politseiametnikule kohustuse võtta sõrmejälgi varjupaigataotlejalt, ebaseaduslikul piiriületusel tabatud välismaalaselt ning ebaseaduslikult Eestis viibivalt välismaalaselt, kelle vanus on vähemalt 14 aastat. Samuti antakse kodakondsus- ja migratsiooniametnikule, piirivalveametnikule ja politseiametnikule õigus võtta bioloogilisi proove varjupaigataotlejalt, ebaseaduslikult riigis viibivatelt ja kinnipeetud isikutelt, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 14, millega muudetakse konventsiooni kontrollsüsteemi, ratifitseerimise seadus (703 SE). Konventsioon annab igaühele, kes leiab, et konventsiooniosaline riik on rikkunud tema õigusi, õiguse pöörduda konventsiooniga loodud järelevalveinstitutsioonide poole. Algselt oli tegemist kaheastmelise süsteemiga, mis koosnes inimõiguste kohtust ja komisjonist. Seoses uute liikmesriikide lisandumisega Euroopa Nõukogusse ning kaebuste kasvuga ilmnes vajadus konventsiooni kontrollsüsteemi täiustada ning liikmesriigid otsustasid luua alaliselt tegutseva inimõiguste kohtu. Konventsiooni protokolli nr 11 jõustumisega 1998. aastal alustaski tööd alaliselt tegutsev kohus. Kuna alalise kohtu tööle asumisest alates on kohtule esitatud kaebuste arv mitmekordistunud, siis ei suuda kohus enam praeguse töökorralduse juures kaebuste lahendamisega efektiivselt toime tulla. Roomas 2000. aastal konventsiooni vastuvõtmise 50. aastapäevale pühendatud Euroopa Nõukogu ministrite konverentsil kiideti poliitilisel tasandil heaks otsus kohtu uue reformi kohta. Reformi põhiosa on koondatud konventsiooni protokolli nr 14, mis peab tagama selle, et kohus saaks jätkata oma tööd parimal ja tõhusamail viisil, vältides kaebuste menetlemise venimist.

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kehtetuks tunnistamise seadus (716 SE), millega tunnistatakse kehtetuks korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3, mille kohaselt tegi Eesti reservatsiooni konventsiooni artikli 12 kohta. See otsus on aluseks reservatsiooni tagasivõtmiseks rahvusvaheliselt. Reservatsiooni tagasivõtmisega kohustub Eesti kriminaliseerima nimetatud teo oma õigusaktidega, hõlmates sellega teatud korruptsiooniilminguid, mis ei ole käesoleval ajal kriminaalkorras karistatavad.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE);

valitsuse algatatud kohtute seaduse, advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE);

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE );

valitsuse algatatud päästeseaduse, lõhkematerjaliseaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu (722 SE);

valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (778 SE);

valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (754 SE);

valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, kinnistusraamatuseaduse, kohtutäituri seaduse, laeva asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (779 SE).

* * *

Riigikogu arvas esimesel lugemisel menetlusest välja kaks eelnõu:

Isamaaliidu fraktsiooni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE). Hääletustulemus: 51 poolt, 12 vastu.

Riigikogu liikme Trivimi Velliste algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE). Hääletustulemus: 53 poolt, 6 vastu.

* * *

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele kriminaalpoliitika ja korruptsiooni kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele riiklike huvide ja välispoliitika kohta. Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas küsimustele tele- ja raadioprogrammide reklaamimahu ja rahvakultuuri kohta.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal, 6316351