Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu täiendav istung

Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu 6 seadust ja ühe otsuse.
 
66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus (382 SE). Seadusega täiendatakse karistusseadustikku kahe uue mittekaristusliku meetmega – karistusjärgse käitumiskontrolliga ja karistusjärgse kinnipidamisega. Neist esimene tähendab võimalust vajaduse korral allutada käitumiskontrollile süüdimõistetu, kes on mõistetud vangistuse kandnud ära täies ulatuses ning karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast aga ohtliku kalduvuskurjategija kinnipidamist ühiskonna turvalisuse tagamiseks pärast karistuse ärakandmist. Mõlema seaduses sätestatud mittekaristusliku mõjutusvahendi eesmärgiks on vähendada korduvkuritegevust, suurendades nii ühiskonna turvalisust. Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul allutatakse süüdimõistetu selleks järelevalvele ja tehakse temaga ühtlasi tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Seadusega muudetakse ka vangistusseaduses sätestatud vanglateenistuse regulatsiooni ning tehakse täiendused sisseostude tegemise ning kinnipeetava vabanemistoetuse maksmise osas. Käesoleva seaduse § 3 punkt 42 jõustub 2009. aasta 1. detsembril. Vastu oli 1 ja erapooletuks jäi samuti 1 Riigikogu liige.
 
 52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (416 SE). Seaduse üheks eesmärgiks on mõistete korrastamine ja ühtlustamine karistusseadustiku 15. peatüki 2. jaos sisalduvate riigivastaste süütegude sätetes. Muudatusega kõrvaldatakse süsteemitus ning ebaselge struktuur kõnealuse jao sätetes. Ühtlasi muudetakse seadusega sama jao süütegude eest ettenähtud sanktsioone, et seeläbi suurendada turvatunnet ja Eesti Vabariigi usaldusväärsust. Muudatuste tulemusel on nimetatud jao sätete sanktsioonid proportsioonis nende tegude ohtlikkusega. Teise eesmärgina tõhustatakse massilise korratuse kohta käivaid sätteid, sest tegemist on ohtliku riigivastase süüteoga. Selleks nähakse lisaks juba kriminaliseeritud massilise korratuse organiseerimisele ette karistusõiguslik vastutus ka sellise teo toimepanemisele üleskutsumise ja massilise korratuse ettevalmistamise eest. Süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal hõlmab seaduse kohaselt ka seadusliku korralduse eiramist. Muudatused aitavad ennetada massiliste korratuste organiseerimist ja massilise korratuse käigus süütegude toimepanemist. Seaduse vastu hääletas 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sadamaseadus (393 SE). Seadus sätestab sadamateenuse osutamisele ning sadama pidajale ja sadama operaatorile laevaliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuded, samuti vastutuse nende nõuete rikkumise eest ja reguleerib järelevalvega seonduvaid toiminguid meresadamates ning laevatatavatel sisevetel ja nendega piirnevate veekogude laevatatavates suudemetes asuvates sadamates. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seadus (424 SE). Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) muutmise eesmärk on lahendada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid. Seadusega sätestatakse terminalseadme identifitseerimiskoodi ebaseadusliku muutmise mõiste ning täpsustatakse andmete mittesäilitamise väärteokoosseisu. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seadus (447 SE). Raamseadusena käsitleb hädaolukorra seadus kriisiolukordi üldisemalt, korrastab kriisireguleerimissüsteemi õiguslikke aluseid. Seadusega muudetakse ja täiendatakse kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korraldust nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib seadus elutähtsate teenuste tagamise toimepidevuse korraldust põhjalikumalt kui kehtiv seadus, samuti kaitseväe kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks olukorras, kus eriolukorda pole välja kuulutatud. Seadus jõustub üldises korras, seaduse §-d 40-41 ja 51-52 jõustuvad 2010. aasta 1. juulil. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud täitma käeoleva seaduse § 37 lõike 3 punktides 1 ja 2 tulenevad kohustused hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (448 SE). Seadusega ajakohastub erakorralise seisukorra seaduse regulatsioon. Seadus käsitleb muuhulgas massiliste korratustega seotud olukordi, täpsustab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet ja selle väljakuulutamise aluseid. Vägivaldse massilise korratusena käesoleva eelnõu tähenduses mõistetakse rahvahulga poolt vägivaldsete õigusvastaste tegude toimepanemist – varalise kahju tekitamist ja elu või tervist ohustavat tegevust. Seaduse kohaselt võib valitsus massiliste rahutuste korral otsustada kaitseväe või kaitseliidu kasutamise kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
80 poolthäälega kinnitati energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (443 OE). Nimetatud arengukava koostamise nõue tuleneb säästva arengu seadusest, kuna antud majandusharu võib ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. Energiamajanduse riikliku arengukava eesmärgiks on siduda omavahel valdkonna spetsiifilised arengukavad ning anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020. Energiamajanduse riikliku arengukava eesmärgiks on energiasektori strateegiliste eesmärkide püstitamine ja tekkinud probleemidele võimalike lahenduste pakkumine, samuti seada üldised pikaajalised arengusuunad, et tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
4 eelnõu läbis teise lugemise ja 1 eelnõu esimese lugemise.
 
Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) teine lugemine. Seadust soovitakse täiendada paragrahviga, mis sätestab õppe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (IBO) väljatöötatud õppekava alusel. IBO õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud IBO tunnustuse õppekava rakendamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) teine lugemine. Algataja sõnul on valdavalt tegemist kehtiva seaduse sätete tehnilise täpsustusega, et vältida võimalikke probleeme seaduse tõlgendamises. Sisulised muudatused puudutavad loovisikule vajaduse korral makstavaid toetusi ning nende väljamaksmise perioodi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse eelnõu (509 SE) teine lugemine. Käesoleva eelnõuga soovitakse täiendada pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestab 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud reklaamiseaduse eelnõu (471 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse täpsustada regulatsioone, mis on põhjustanud seaduse rakendajate ja järelevalve teostajate poolt erinevaid tõlgendusi. Eelnõu kohaselt ei käsitleta reklaamina majandus- ja kutsetegevuse kohas antavat teavet seal müüdava kaubamärgi ega kaubamärgi müügitingimuste kohta. Eelnõuga soovitakse kaotada ka kaubanduslike loteriidele kehtestatud reklaamikeeld. Algataja selgituse kohaselt on Euroopa Liidu riikides kaubanduslikud loteriid lubatud ja nende praegune keelustamine Eestis ei ole põhjendatud. Samuti soovitatakse kaotada nõue alkoholi kahjulikkuse kohta hoiatava teksti lisamiseks alkoholi tähistamiseks kasutatava kaubamärgi eksponeerimisel alkoholi müügikohas. Algataja sõnul on see probleemiks eriti toitlustusettevõtetele, mis peaks kaubamärgiga õlleklaasile ja viinapitsile lisama ka hoiatava teksti. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (529 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on soov asendada Eesti lipu langetamisel Pika Hermanni tornist praegu kõlav muusikaline signatuur „Mu isamaa armas” Lydia Koidula sõnadele loodud Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“ fragmendi baasil loodud signatuuriga. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
 
Riigikogu pressitalitus  
 
Tagasiside