Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnakomisjonis ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu (918 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 42, vastu 8 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu (919 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 7Riigikogu liiget. Nimetatud eelnõu langes menetlusest välja.
 
Riigikogu kinnitas 49 poolhäälega Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (909 OE). Arengukava näeb ette perspektiivse raiemahu olulise suurenemise. Rohke metsaressursi kasutamise ja töökohtade loomise seisukohast oleks otstarbekaim raiemaht 22 miljonit m3 aastas, samas kui tasakaalustatud arengu seisukohast peetakse parimaks stsenaariumiks 12–15 miljonit m3 aastas, mis on ligikaudu poole suurem kui 2009. aasta raiemaht. Algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10% metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. Otsus jõustub allakirjutamisel.
 
Siseminister Marko Pomerants andis Riigikogule ülevaate Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 täitmisest 2010. aastal. Pomerantsi sõnul on siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks visiooniks ja eesmärgiks vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi, ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne. „Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama selles suunas, et kõikide ühiskonnaliikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu. Turvalisuspoliitika aruandes on kirjeldatud suundade kaupa ülevaate eelmise aasta olulisematest tegevustest ja õnnestumistest, millega on andnud panuse siseturvalisuse tõhusamaks tagamiseks ja ohtude ennetamiseks siseministeerium koos oma valitsemisalaga,“ tutvustas Pomerants aruannet. Ühendatud politsei- ja piirivalveametil oli esimene tööaasta ning hoo sai sisse siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskus. Rääkides inimeste turvatunde tagamisest nentis minister, et kuritegevus on jäänud samale tasemele, mis 2009. aastal: kokku registreeriti eelmisel aastal 48 340 kuritegu, võrreldes 2009. aastaga on see 19 kuritegu vähem, mis teeb languseks 0,04%. Vähenenud on õnnetuste, tapmiste ja enesetappude tulemusel hukkunud inimeste arv. 2010. aastal hukkus eelnimetatud põhjustel 523 inimest, kui 2009 oli vastav arv 581. Pomerantsi väitel on liiklus viimastel aastatel olnud teravdatud tähelepanu all ning üks politsei peamisi tegevussuundi. See on andnud tulemuseks ka liiklusõnnetustes hukkunute arvukuse jätkuva vähenemise. Riikliku liiklusohutuse programmi eesmärgid on saavutatud kiiremini, kui prognoositi. „Väga hea tulemuse on andnud ennetustöö lastega. Lapsed oskavad õigesti käituda ja juhtida korrektsele liikluskäitumise vajadusele ka oma vanemate tähelepanu,“ lisas minister. Tuleohutuse suurendamisel on eraldi jätkuvalt tähelepanu suunatud hoolekandeasutustele, kus võivad tulekahju korral olla väga traagilised tagajärjed. Hoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmist kontrollitakse iga-aastaselt. Terava tähelepanu all on ka koolide tuleohutusalane olukord. Langenud on nii metsa-, maastiku- kui hoonetulekahjude arv. Ministri sõnul oli 2010. aastal uue valdkonnana tähelepanu all veeohutus, mis varem ei ole ennetustööd puudutanud. Varavastaste kuritegude arv kasvas 722 kuriteo võrra võrreldes 2009. aastaga, samas röövimisteks liigitatavate kuritegude arv vähenes 17,5 %. Pomerants rääkis ka digitaalse sõrmejälje kujutisega reisidokumentide väljastamisest, uutest elamisloakaartidest, viisataotluste ja viisa andmistega seonduvast ning ebaseaduslikest piiriületustest. Kõne all olid ka luure- ja õõnestustegevuse ennetamine ning tõkestamine ja päästeameti tegevus. Suuremate õnnestumistena nimetas siseminister Eesti suurima riigiasutuse Politsei- ja Piirivalveameti head tööd turvalisuse tagamisel masu tingimustes, Euroopa Liidu sise- ja justiitsvaldkonna IT-agentuuri peakorteri toomist Eestisse. Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis antud küsimuses sõna Jaanus Rahumägi.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (906 SE) teine lugemine. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse rahvatervise seaduses eraldi rahvastiku tervisega seonduvate andmekogude peatükk, milles nähakse ette vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri, tuberkuloosiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi õiguslikud alused. Praegu asuvad vähiregister, meditsiiniline sünniregister ja tuberkuloosiregister Tervise Arengu Instituudi juures, müokardiinfarktiregister SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures. Vee terviseohutuse infosüsteem on terviseameti juurde loodav uus infosüsteem, kuhu kogutakse andmed joogivee, loodusliku mineraalvee ja allikavee käitleja, veevärgi ja joogivee kvaliteedi kohta, ujula ja supluskoha valdaja ja basseinivee ning suplusvee kvaliteedi kohta. Eelnõu eesmärk on kehtestada rahvatervise valdkonnas tegutsevatele andmekogudele seadusest tulenev korrektne õiguslik alus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse eelnõu (890 SE) teine lugemine. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ja luuakse õiguslikud alused Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuriga kooskõlas oleva Eesti ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamiseks. Ruumiandmed käesoleva eelnõu tähenduses on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Eelnõuga sätestatakse nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi ja aadressiandmete süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, riikliku järelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu (863 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada ja täiendada rahvusraamatukogu ülesandeid, nõukogu koosseisu, töökorraldust ja peadirektorit puudutavaid sätteid ning samuti kaasajastada seaduse ülesehitust. Kehtiv Eesti Rahvusraamatukogu seadus võeti vastu 19. märtsil 1998. aastal ja seda on varem muudetud kuuel korral. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (914 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva. Algatajate kinnitusel on hõimupäeva eesmärk paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev, ning samuti päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on viia seadused vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektroonilise side siseturu 2009. aasta muudatuste paketiga, millega muudetakse 2002. aastast pärinevaid elektroonilise side siseturu reegleid. Muuhulgas sätestatakse eelnõuga konkurentsiameti õigus avalikustada sideettevõtjate poolt osutatavate sideteenuste klientide arv ja ettevõtjate turuosad klientide arvu alusel. Kehtiva seaduse alusel ei ole võimalik nimetatud andmeid avalikustada, kuna sideettevõtjad käsitlevad neid ärisaladusena. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (877 SE) esimene lugemine. Eelnõu võimaldaks tööandjatel ilma erisoodustusmaksu tasumata rahastada töötajate tasemekoolitust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Ettekandja puudumise tõttu ei arutatud Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud konkurentsiseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (925 SE).
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside