Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis 54 poolthäälega heaks (21 vastuhäält) valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine” (419 OE). Nimetatud memorandumi kavand näeb ette kuni 10 miljardi euro suuruse finantsabi andmise Küprosele, millest Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kanda jääb 9 miljardit ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kanda 1 miljard eurot. 

Memorandumi kavandi aluseks on majanduse kohandamise programm, mis on suunatud Küprose lühi- ja keskpika perioodi finants-, eelarve- ja struktuuriprobleemide lahendamisele. Programmi peamisteks eesmärkideks on taastada riigi pangandussektori usaldusväärsus ning hoiustajate ja turu kindlustunne finantsasutuste vastu. Samuti jätkata käimasolevat eelarve konsolideerimise protsessi viies ellu struktuursed reformid, et toetada riigi majanduse konkurentsivõimet ning jätkusuutlikku ja tasakaalustatud kasvu. 

Nimetatud abinõude toel peaks riigi võlakoormus langema 2020. aastaks jätkusuutlikule tasemele ehk 102-104%-ni SKTst. Kodumaise pangandussektori maht aga kahanema Euroopa Liidu keskmisele tasemele, mis on ca 3,5 kordne SKT. 

Vastastikuse mõistmise memorandumi Küprose programmi põhitingimused otsustatakse ESMi juhatajate nõukogus 24. aprillil. Tulenevalt ESMi asutamislepingu ratifitseerimise seadusest oli selleks vajalik Riigikogu otsus. 

Läbirääkimistel võttis sõna Kadri Simson

Seoses nimetatud Riigikogu otsuse vastuvõtmisega korralisel istungil ei toimu tänaseks kavandatud täiendavat istungit. 

Riigikogu kiitis 49 poolthäälega heaks (31 vastuhäält) kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse (343 SE), mis viib tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust seaduse kooskõlla põhiseadusega. 

Muudatuse kohaselt peab avalikule võimule kuuluvas erakoolis olema tagatud igaühele õigus saada eestikeelset õpetust. Seadus sätestab, et gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus. Nimetatud gümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena kui erakooli arengukavast tulenevalt ja nõukogu ettepanekul ning kooli pidaja taotlusel annab valitsus selleks loa. 

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside