Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis 80 poolthäälega heaks valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (622 SE), millega nähakse ette rakenduskavad tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimisel ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa Abifondi kasutamiseks, samuti programmid Euroopa territoriaalse koostöö ja EL-i välispiiriülese koostöö edendamiseks. Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi elluviimiseks on Eestil võimalik saada Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondist kokku 3,5 miljardit eurot, Euroopa territoriaalse ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö eesmärkide jaoks on Eestil võimalik Euroopa Regionaalarengu Fondist saada 55,4 miljonit eurot ning Euroopa abifondi eesmärgi jaoks Eesti Euroopa abifondist 7,1 miljonit eurot. Eelnõuga nähakse ette eelnimetatud rakenduskavade ja programmide elluviimiseks vajalik riigisisene ülesannete jaotus, toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamise volitusnormid, peamised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused. 

Samuti võttis Riigikogu 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse (619 SE), millega nähakse ette Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. Eelnõuga piiritletakse TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad. Samuti näeb seadus ette TTÜ juhtimisstruktuuri uuendamist. Ülikooli kõrgeimaks juhtorganiks saab kuratoorium, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda. TTÜ nõukogu saab olema akadeemiline otsustuskogu, kes otsustab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab ülikooli. 

Riigikogu lõpetas kuue valitsuse algatatud eelnõu teise lugemise: 

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (625 SE) muudetakse regulatsiooni akadeemilise personaliga töölepingute sõlmimist puudutavas osas. Eelnõuga kaasneb töösuhete alaste erisuste kaotamine töölepingu seaduse ja akadeemilise personali töösuhete reguleerimist täpsustavate eriseaduste vahel. See annab töösuhte mõlemale osapoolele võimaluse kujundada töösuhteid lähtuvalt töö tegelikust iseloomust ning arvestada seejuures mõlema poole huvide ja vajadustega. Akadeemilise personaliga sõlmitavate töölepingutele täies ulatuses töölepingu seaduse regulatsiooni kohaldamine suurendab töötajate jaoks eelkõige kindlust töösuhte püsivuse osas. 

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (573 SE)

kõrvaldatakse ebatäpsused kehtivas seaduses ning ühtlustatakse eriseaduste regulatsioone majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse omadega. Osaliselt on eriseaduste muudatused vajalikud aja jooksul muutunud regulatsioonide tõttu, samuti on mõningad muudatused ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest. Eelnõu sisaldab endas enam kui 200 muudatusettepanekut. Muu hulgas täpsustatakse näiteks majandustegevuse kohaldamist advokaadi, pankrotihalduri, patendivoliniku, vandetõlgi ja audiitori kutsetegevuses ning vastutava spetsialisti mõistet ehitusalal. Samuti täpsustatakse näiteks tegevusloa taotlemist ja loakohustust erinevates valdkondades. 

Meretöö seaduse eelnõu (552 SE) reguleerib reederi ja laevapere liikme vahelisi meretöölepingu alusel tekkivaid suhteid. Eelnõu on suunatud uue meretöölepingut reguleeriva normistiku kehtestamisele. Meretöö seadus toob kaasa muudatusi laevapere liikme ning reederi õigustes ja kohustustes. Kõige suuremad muudatused on seotud meretöölepinguga, reederi kohustustega laevapere liikme ajutise töövõimetuse korral, töö ja puhkeajaga, kojusõidu korraldusega, elu- ja puhkeruumidega laevas, laevapere liikmete töövahendusega ning töö- ja elamistingimuste järelevalvega. 

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE) eesmärgiks on lahendada perekonnaseaduse esimese kolme kehtivusaasta kestel ilmnenud rakendusprobleemid, parandada üksikud pisivead ning selgitada mitmeid sätteid parema arusaadavuse ja korrektse tõlgendamise huvides. Eelnõu laiendab ühise eluaseme kaitset ehk edaspidi ei sõltu perekonna eluaseme kaitse sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Samuti täpsustab eelnõu ülalpidamist saama õigustatud isikute ja ülalpidamiskohustuslaste järjekorda ning ülalpidamiskohustuse raames tekkiva asenduskohustuse regulatsiooni. Seadusemuudatusega sätestatakse selgemalt kohtu võimalus suhtlusõiguse piiramise ja keelamise kõrval ka lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata, kui see on lapse huvides. Samuti täpsustatakse sõnastust, et selgelt tuleks välja, et täisealisel lapsendatul on õigus saada maavalitsuselt teavet enda lapsendamise fakti kohta ka lapsendaja nõusolekuta. Samuti on täiealisel lapsendatul õigus saada lapsendaja nõusolekuta maavalitsuselt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui viimased on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks.  

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (637 SE) nähakse ette elektroonilise saatelehe kasutamine aktsiisikauba Eesti-sisesel veol, kui aktsiisikaup lähetatakse aktsiisilaost. Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem (SADHES) võimaldab elektroonilise taotluse esitamist aktsiisi tagasisaamiseks, teise liikmesriiki lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba saatelehe esitamist ning aktsiisivaldkonna aruannete eeltäitmist saatelehtede andmetel. Elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt lihtsustab saatelehtede ja aruannete koostamist ja esitamist, vähendab paberikulu ning võimaldab paremat järelevalvet aktsiisikauba liikumise üle aktsiisi maksmise õigsuse kontrollimise eesmärgil. Lisaks täpsustatakse aktsiisikauba mõõtmise reegleid.     

Maamaksuseaduse ning koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) sätestatakse jätkuvalt riigi omandis olevate ehk maareformi läbimata maade eest tasumisele kuuluva maamaksu arvutamise kord ning täpsustatakse, millised maad on avalikult kasutatava maana maksuvabad. Samuti pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus esitada alates 2017. aastast Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu. 

Riigikogu lõpetas kahe valitsuse algatatud eelnõu esimese lugemise: 

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheli
se rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
(673 SE) eesmärgiks on kahe riigi vaheline kokkulepe ratifitseerida. Kokkuleppe alus on USA maksukuulekuse seadus (inglise keeles Foreign Account Tax Compliance Act, FATCA), mille eesmärk on koguda teavet USA maksukohustuslaste kohta ja takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist. Kokkuleppe kohaselt hakkab maksu- ja tolliamet üks kord aastas USA-le infot edastama. Kokkuleppe rakendamiseks töötab rahandusministeerium välja maksuvaldkonnas rahvusvahelist halduskoostööd reguleeriva seaduse. Kokkuleppe sõlminud riikide finantsasutused loetakse seaduse nõudeid täitvateks. Leppe sõlmimata jätnud riikide finantsasutusele võivad Ameerika Ühendriigid rakendada USA päritolu maksetelt 30 protsendi kinnipidamist. Taolise kokkuleppe sõlmimist kavandavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Samasugust andmevahetust kavandatakse pikemas perspektiivis ka OECD ja EL-i raames. 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) eesmärk on anda patsiendile õigus edastada tervishoiuteenuse osutajale tervisedeklaratsioon tervise infosüsteemi kaudu tema terviseseisundi hindamiseks. Patsiendi tervishoiuteenuse osutajale tervisedeklaratsiooni esitamine on vajalik tema terviseseisundi hindamiseks enne tervistõendi väljastamist. Eelnõu on seotud ka tervisetõendite esitamise kaasajastamisega, et luua tervishoiuteenuse osutajale võimalus esitada neid elektroonselt tervise infosüsteemi vahendusel maanteeametile. Selleks muudetakse liiklusseaduse tervisekontrolliga seonduvaid sätteid. 

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise: 

Riigikogu katkestas 50 poolthäälega valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) teise lugemise. Katkestamise ettepaneku tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Eelnõu põhieesmärk on täiendada ning korrastada kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö osa. Täiendamise vajadus on tingitud nii rahvusvahelise koostöö praktikas tekkinud probleemidest kui ka Euroopa Liidu liikmesusega seotud kohustusest võtta Euroopa Liidus heakskiidetud õigusaktid üle Eesti õigusesse. Samuti on eelnõu eesmärk lahendada mitmeid teisi kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse rakendamisel praktikas tekkinud probleeme. 

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=04&date=1401879431 

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside