Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE), millega ühtlustatakse hüvitise vähendamise valemit töise tulu saamisel, enamikul juhtudel isikutele soodsamaks. 

Vanemahüvitis on Eestis järgmise aasta jaanuarist kehtinud täpselt kümme aastat ja toiminud hästi, rääkis Riigikogu kõnepuldis eelnõud tutvustanud sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Selle seadusmuudatusega, mida ma palun teil toetada, tagatakse vanemahüvitise saajatele töötamise korral alati suurem kogusissetulek kui vanemahüvitis ehk vanemahüvitis ja tulu kokku on alati rohkem kui vanemahüvitis ilma tööl käimata. Samas tuleb muidugi arvestada, et kui inimene töötab ja on lapsega kodus samaaegselt, siis hüvitist 100 protsenti saab ta ainult üksikutel juhtudel, siis, kui ta teenib alla vabariigi alampalga,“ selgitas minister.

Eelnõuga ei muudeta olulisel määral vanemahüvitise maksmise ega määramise põhimõtteid.

Sotsiaalkomisjonist kaasettekande teinud riigikogu liige Maret Maripuu ütles, et komisjonis arutleti eelnõud käsitledes ka teema üle, kas vanemahüvitist ei peaks rakendama paindlikult, kuid selle teema juurde tullakse veel tagasi.

Kehtiv vanemahüvitise ümberarvutamise valem on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb. Eelnõuga kaotatakse töötasu ülempiir, mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis.  Regulatsioon muutub rohkem töötamist soodustavaks.

Eelnõu teise lugemise eel on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 23. oktoober.

Esimese lugemise läbis lisaks veel viis valitsuse algatatud eelnõu.

Vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõuga (472 SE) lisatakse seadusesse uued terminid, määratakse vedelkütusevaru koosseis, sätestatakse varu hoidmise kohustuse ja olemasoleva varu arvutamise uued alused, sätestatakse erivaru moodustamise reeglid ning uued reeglid varu hoidmiseks teises liikmesriigis või teise liikmesriigi isiku poolt Eestis hoitavale varule. Samuti täpsustatakse nõudeid tegutsemiseks varustamisraskuste korral, täiendatakse nõudeid andmete esitamisele ning viiakse varu haldaja nõukogu puudutav regulatsioon kooskõlla riigivaraseadusega, sätestades samas erandid riigivaraseadusest. Muudatusettepanekute tähtaeg on enne eelnõu teist lugemist 14. oktoober.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (465 SE) tehtavate muudatuste eesmärk on anda sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna ametnikele ja Tervise Arendamise Instituudi tervisestatistika osakonna tervisestatistikat tegevatele töötajatele seadusest tulenev õigus kasutada vastavas andmebaasis olevaid andmeid tervisepoliitika juhtimiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalike ülevaadete, analüüside ning tervisestatistika tegemiseks. Sotsiaalkomisjoni ettepaneku on esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on enne eelnõu teist lugemist 23. oktoober.

Vandetõlgi seaduse eelnõu (460 SE) läbis samuti esimese lugemise. Eelnõuga määratletakse vandetõlgi õiguslik seisund ja sisustatakse vandetõlgi kutsetegevuse mõiste. Eelnõu kohaselt on vandetõlk isik, kes osutab kutsetegevusena dokumentide tõlkimise teenust ja seaduses sätestatud juhtudel täidab muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Vandetõlgi kutsetegevuse hulka kuulub dokumentide tõlkimine sellel tõlkesuunal, mille kohta on talle antud vandetõlgi kutsetunnistus, ning seaduste ja välislepingute tõlkimine avaliku ülesandena, samuti ärakirjade ja väljatrükkide kinnitamine ja isikute nõustamine dokumentide tõlkimise raames.. Muudatusettepanekute tähtaeg on enne eelnõu teist lugemist 23. oktoober.

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (468 SE) muudetakse karistusseadustiku laiendatud konfiskeerimise kohaldamist puudutavaid sätteid, laiendatakse võimalust kohaldada vangistuse asemel sõltuvusravi ja täpsustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega võimaldatakse konfiskeerimise, konfiskeerimise asendamise, tsiviilhagi ja varalise karistuse tagamiseks kasutada hagi tagamise abinõusid. Muudatusettepanekute tähtaeg on enne eelnõu teist lugemist 23. oktoober.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (469 SE). Eelnõu eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla laste seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist käsitleva EL-i vastava direktiiviga, millega kehtestatakse konkreetsed kaitsemeetmed seksuaalselt väärkoheldud laste jaoks ning reguleeritakse lastepornovastast võitlust. Lisaks ennetusmeetmete kasutusele võtmisele ja teadlikkuse suurenemist puudutava poliitika väljatöötamisele käsitleb direktiiv seksuaalkuriteo ohvriks langenud lapse kohtlemist, väärkohtlemisest teatamist, õiguskaitsevahenditele juurdepääsu tagamist ning lapsohvritele lühi- ja pikaajalise abi andmist. Ühtlasi kehtestab direktiiv miinimumnõuded laste seksuaalse väärkohtlemise kuriteokoosseisudele ja karistustele. Muudatusettepanekute tähtaeg on enne eelnõu teist lugemist 23. oktoober.


Riigikogu istungi stenogramm

 

Tagasiside