Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riiklikku küsimust – Läänemerre kavandatud gaasijuhtmega seotud keskkonnariske. Ettekannetega esinesid Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi ning Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur, Eesti Teaduste Akadeemia liige Tarmo Soomere.

Mart Jüssiandis ülevaate Läänemere merekeskkonnast, aga ka sellest, millised lepped on Läänemerega seotud ja millised on põhilised probleemid käesoleva teema käsitlemisel. Jüssi juhtis tähelepanu asjaolule, et Venemaa ei ole liitunud looduse ja inimese tervist ohustavate püsivate orgaaniliste saasteainete 2001. aasta Stockholmi konventsiooniga, millega riigid on sõlminud leppe avatud merekeskkonna kaitseks ohtlike orgaaniliste mürkainete reostuse eest. Samuti ei ole Venemaa ratifitseerinud Espoo piiriülese keskkonnahindamise konventsiooni, mille alusel toimub arutelu all oleva mastaapse infrastruktuuri keskkonnamõjude hindamine. Jüssi ütles kokkuvõtteks: „Tänaseks ei ole Läänemere ruumis kujunenud ühist arusaamist selle keskkonna seisundist, seda ohustavatest teguritest ja vastutusest, mida puudulikult kaalutud või kallutatud otsuste tagajärjed võivad kaasa tuua.” Keskkonnakomisjoni esimees kutsus kõiki üles selle gaasitrassi arenguga seotud keskkonnaaspekte täie tähelepanuga käsitlema ja mitte tegema otsuseid, mis on kahjuks meie elukeskkonnale ja võivad pöördumatult rikkuda meie tuleviku.
Tarmo Soomere tutvustas Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõju hindamiseks keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud riikliku töörühma analüüsi torujuhtme merepõhja paigaldamisest tulenevate ohtude kohta. Soomere väitel sisaldus ekspertidele möödunud aastal Hamburgis tutvustatud Nord Streami töörühma keskkonnamõju hindamise dokumentatsioonis olulisi lünki nii andmestikus kui metoodikas. Muuhulgas märkis ta, et ei ole selge, kui täpselt on hinnatud toru avariikindlust. Samuti juhtis ta tähelepanu, et nõrgalt on käsitletud merepõhja setete häirimisest ning laevaliiklusest tulenevaid ohte. Teadlased hoiatavad, et pole välistatud ka ökokatastroof sõjamürkide veesambasse paiskumise tõttu. Soomere sõnul ei ole viiteid paljudele uuringuaruannetele ja rahvuslikele keskkonnamõju hindamise andmetele võimalik kontrollida, kuna Venemaa on keeldunud andmast välja oma keskkonnamõju hinnangu ametlikku versiooni. Soomere hinnangul tähendab see seda, et üht viiendikku päritoluriikidest tulevast mõjust ei ole võimalik vaadelda.
Paljud Riigikogu liikmed esinesid antud küsimuses ka sõnavõttudega.
 
Riigikogu võttis 64 poolthäälega vastu avalduse Läänemerre kavandatava gaasijuhtmega seotud keskkonnariskidest (607 AE). Vastuvõetud avalduses väljendatakse muret seoses Nord Stream AG kavandatava gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjudega. Riigikogu märgib, et piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni alusel algatatud rahvusvahelise keskkonnamõju hindamise käigus ei ole piisavalt arvestatud kõigi projektist tulenevate riskidega ning seetõttu ei saa rahvusvahelises keskkonnaõiguses üldtunnustatud ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käesoleval ajal projekti teostamiseks vajalikke lubasid väljastada. Samuti peetakse hädavajalikuks, et Läänemere-äärsete riikide pädevad asutused kaaluksid tõsiselt projekti kõiki keskkonnariske, arvestades seejuures parimat kättesaadavat teaduslikku andmestikku, ega piirduks otsuse langetamisel arendaja pakutava puuduliku teabega. Avalduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
56 poolthäälega võeti vastu Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seadus (528 SE). Seaduse eesmärk on tagada metsade bioloogilise mitmekesisuse tõhus kaitse kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel. Seadus kaotaks võimaluse teostada kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel elurikkust ohustavat lageraiet. Seaduse kohaselt on enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE) esimene lugemine. Muudatuse kohaselt lisatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemiseseaduses riigi poolt aktsiate ja osade omandamise viiside hulka võimalus, kus riik võib omandada sellise äriühingu aktsiaid või osa, kus riik ise aktsionäriks või osanikuks ei ole. Seadusmuudatus on vajalik OÜ Eleringi võimalikult kiireks eraldamiseks Eesti Energia AS kontsernist tagamaks elektribörsi tõrgeteta käivitamine ning elektrituru efektiivne toimimine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (524 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on üleminek erakondade avatud nimekirjadele Euroopa Parlamendi valimistel. Avatud nimekirjade puhul reastatakse pärast valimisi kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate poolt antud häälte arvule. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (525 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside