Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ansip rääkis, et Euroopas on toimumas suured muutused ning väikeriikidele on muutuste aeg rahvusvahelistes suhetes keeruliste valikute aeg. „Meie ees seisab üsna pea valik. See valik on, kas minna kaasa koostööd suurendava Euroopaga või jääda sellest kõrvale. See on tõenäoliselt mitu aastakümmet kestev protsess,“ jätkas Ansip, mainides Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso üleskutset rahvusriikide föderatsiooni loomise kohta. Peaminister märkis, et Euroopa majandus- ja rahaliidu kapitaalremondi tingimustes on Euroopa Komisjonil täna olukorra parandamiseks palju suuremad õigused liikmesriikide majandusolukorra analüüsiks ja riikidele soovituste tegemiseks. On jõustatud õigusaktide pakett, mis annab meile hoovad nii finantsdistsipliini rikkujatega tegelemiseks, kui ka taoliste rikkumiste ennetamiseks. „Riigikogu menetluses on fiskaalleppena tuntud lepingu eelnõu, mis kohustab kõiki selle osalisi kujundama oma eelarvepoliitikat konservatiivselt – nii nagu me seda Eestis juba 20 aastat teinud oleme,“ lisas peaminister. Ta väitis, et kriisist räsitud riigid on juba oluliselt parandanud oma eelarvepositsiooni ning nende konkurentsivõime aeglaselt paraneb. Oma ettekandes hoiatas Ansip, et võib kindel olla, et praegune majanduskriis ei jää viimaseks ning euroala ja laiemalt Euroopa Liit peab valmis olema järgmiseks kriisiks. „Euroopa lahendus, tuginedes kuue aastakümne lõimumiskogemusele, on koostöö tihendamine,“ rõhutas ta. Koostöö arendamise vajadus puudutab põhiliselt nelja valdkonda: pangandus-, eelarve-, majandus- ja poliitilist liitu. Selles osas on avaldatud mitmeid arvamusi, mille osas Eestil tuleb kujundada välja oma seisukohad. „Eesti seisukohad peab lõpuks kujundama Riigikogu,“ rõhutas Ansip. Peaminister usub, et Eesti peaks olema Euroopa koostöö süvendamise eestvedajate hulgas, et tagada meie rahvuslike huvide järgimine. Ettekandja väitel otsustas valitsus just seetõttu liituda riikide grupiga, kes soovivad algatada tihendatud koostööd finantstehingute maksu kehtestamiseks. Otsuse tegemine, kas Eesti sellise maksu ka kehtestab, on veel ees, kuid see samm võimaldab meil oma seisukohti kaitsta ja arenguid mõjutada. „Euroala liikmelisust ei ole tark taandada vaid rahasse. Eesti poolt garanteeritav ja sissemakstav osa Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi poolt antud ja antavatele laenudele kokku, on rohkem kui viis korda väiksem kui need toetused, mida Eesti on Euroopa Liidu eelarvest saanud või järgneva seitsme aasta jooksul saab,“ väitis peaminister.

Ansip rääkis veel läbirääkimistest uue EL eelarveraamistiku üle, Euroopa otsuste demokraatlikust kontrollist, riigisisese Euroopa-poliitika legitimeerimise tugevdamisest. Lõpetuseks tegi peaminister ettepaneku kaaluda Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse täiendamist selles osas, mis puudutab valitsusjuhi osalemist Euroopa Liidu asjade komisjoni töös.

Antud teemal esinenud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Taavi Rõivas rõhutas, et kuulumine Euroopa Liitu on kuulumine ühtsesse väärtusruumi. Oma ettekandes peatus Rõivas kolmel teemal: rahaliidu arengutel, siseturul ja panustamisel selle avatusse ning Riigikogu tööl. Rõivase väitel on Euroopa Liidu asjade komisjon traditsiooniliselt valmistanud ministritele ja ametite juhtidele peavalu jälgides pingsalt eurorahade kasutamise tulemuslikkust ja otstarbekust. „Nüüd soovime, et Riigikogu räägiks aktiivselt kaasa järgmise perioodi prioriteetide seadmisel ning riigisiseste plaanide väljatöötamisel,“ ütles Rõivas. ELAKi esimehe arvates tuleks Riigikogu pädevusi Euroopa Liidu asjades nüüdisajastada. Lisaks ülemkogu järgsele ülevaatele, vajab selgemat mandaati ka valitsuse osalemine näiteks eurogrupi kohtumistel. „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötamisel ning ootame töörühma tulemusi juba selle kuu lõpuks. Kodukorra väliselt on äärmiselt oluline leida võimalusi avalikeks kaasavateks aruteludeks. Euroopa Liidu tulevik on meie kõigi tulevik ning Riigikogu arutelud Euroopa Liidu teemadel saavad ja peavad olema nii avatud ja kaasavad kui vähegi võimalik,“ rääkis Rõivas.  

Sõnavõttudega esinesid Marko Mihkelson, Marianne Mikko, Kalle Palling ja Jüri Ratas.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval täiskogu istungil.

Loe lisa istungi stenogrammist:

Istung lõppes kell 14.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside