Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti 2009. aasta inimarengu aruannet. Ettekannetega esinesid Eesti inimarengu aruande 2009 peatoimetaja Marju Lauristin, toimetaja Rivo Noorkõiv ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Marju Lauristin väljendas siirast heameelt selle üle, et Riigikogu on juba mitmendat aastat võtnud inimarengu aruande tõsise tähelepanu alla ja aidanud sellega tegelikult kaasa inimarengu probleemide teadvustamisele Eesti ühiskonnas. See on võimalus võrrelda Eestit ja teisi ÜRO liikmeid omavahel seisukohast, missugune on inimarengu olukord maailma eri maades ehk inimeste elukvaliteet – tervis, haridus ja heaolu. Lauristini sõnul on need kolm sammast, millel inimareng püsib. Ta rääkis, et valminud aruande läbivaks teljeks on keskkond. Inimarengu keskkonnana vaadeldakse looduskeskkonna kõrval ruumilist keskkonda laiemalt, halduskeskkonda, rahvastikku kui inimarengu enda objektiivset näitajat, aga ka kui keskkonda teisteks protsessideks – sotsiaalset keskkonda, majanduskeskkonda, infokeskkonda, haridust, teadmisi, väärtuskeskkonda. Lauristin väitiss, et inimarengu aruandes kajastub ka majanduskriisi mõju inimarengule. „Põhitähelepanu on muidugi tööpuuduse mõjudel,” ütles Lauristin. Seejuures mainis ta tööpuuduse mõju tervisele, eriti meeste tervisele ning tööpuuduse seoseid haridusega. Lauristin: „Tööpuudus näitas veel kord, kui terav on Eestis küsimus hariduse sisu ja kvalifikatsiooni vastavusest tööturu nõuetele.” Looduskeskkonna peatükki tutvustades vihjas ta andmetele, mille kohaselt on inimesed järjest enam huvitatud oma keskkonnast, nad tahavad kaasa rääkida planeeringutes ning on murelikud selle üle, kuidas majandusareng mõjutab nende lähikeskkonda. „Tallinna õhk, Tallinna müra – nende kohta on andmed, mis peaksid olema väga terava tähelepanu all,” hoiatas ettekandja.  
Lauristin rääkis veel sotsiaalsest keskkonnast, tööturust ja sotsiaalsest mobiilsusest, kooli ja kodu väärtuskasvatusest kui vaimsest keskkonnast, aga ka olukorrast majanduses. Lauristin rõhutas, et tuleb arutada kogu maksusüsteemi probleeme; meie maksusüsteem on näidanud majanduskriisis oma nõrkust. „Eesti kuulub ikkagi Euroopa Liidu n-ö kõige nõrgemasse rühma, kus on sotsiaalkaitse kulutused Euroopa madalaimad ja vaesusrisk siiski suhteliselt üks suuremaid,” nentis Lauristin. „Meile on vajalik suurem avatus, uuenemisvõime, prioriteete on vaja selgesti püstitada ja näha globaalseid arenguid,” ütles Lauristin.
 
Rivo Noorkõiv rääkis regionaalsetest probleemidest. Noorkõiv viitas inimarengu aruandes kajastuvatele numbritele, mis näitavad, et 60% kogu sisemajanduse kogutoodangust annab Harjumaa, ülejäänud – 40%, Tartu 10%. „Ükski maakond peale Harjumaa ei ületa isegi Eestimaa maakondade keskmist,” ütles Noorkõiv. Ta mainis järeldustena kohalike omavalitsuste käsutuses olevat väga erinevat ressurssi ning elanikkonna vähenemist maakondades, mis tõstatab omakorda rahvastikutaaste küsimused. Noorkõiv juhtis tähelepanu nii riigi sotsiaal- kui regionaalpoliitika küsimustele.
 
Väino Linde tutvustas põhiseaduskomisjonis toimunud arutelusid öeldes, et Eesti 2009. aasta inimarengu aruanne on otsekohene sissevaade ühiskonna arengu tendentsidesse ja seekord rõhuasetusega inimtegevuse keskkonnale. Linde sõnul on inimarengu aruande koostajad poliitika sisendite inspireerijad, kes ei ürita ise vastavaid poliitilisi lahendusi pakkuda, vaid usaldavad lahenduste otsimise poliitikutele. „Inimarengu aruande põhisõnum on see, et me peame täna olema valmis minema läbi eurovärava. Majandusarengus oleme praegu innovatsioonipõhise majanduse või teadmusmajanduse läve juures. Inimarengus oleme praegu kõrgelt arenenud riikide läve taga,” ütles Linde.
 
Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Kadri Simson, Mai Treial, Raivo Järvi, Andres Herkel, Eiki Nestor ja Marek Strandberg, samuti võttis sõna Riigikogu liige Nikolai Põdramägi.
 
Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (708 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on reguleerida ühinguõigust nii, et Eesti saaks kindlaksmääratud kuupäeval üle minna eurole. Vastavad muudatused viiakse sisse ka krediidiasutuste seadusesse, väärtpaberituru seadusesse, Eesti väärtpaberite keskregistri seadusesse, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning riigilõivuseadusesse. Selleks, et võtta euro Eesti Vabariigi ametliku vääringuna äriühinguõiguses kasutusele, tuleb võimaldada ühingute asutamisel hakata väljendama kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid eurodes. Seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil. Seaduse § 1 punktid 1 ja 55 (sätted, kus kroonid asendatakse eurodega) jõustuvad päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. § 5 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Riigi Teataja seadus (654 SE). Uue seadusega nähakse ette üleminek Riigi Teataja väljaandmisele ainult elektroonilises vormis. Samuti sätestatakse kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamine Riigi Teatajas. Käeolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juunil. Teatud sätted jõustuvad 2011., 2013 ja 2014. aastal. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seadus (706 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine ning vältida olukorda, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli. Seaduses sätestatakse, et kui kriminaalmenetluses tahtlikult toimepandud kuriteos kahtlustatava või süüdistatava maavanema volitused lõpevad seoses maavanema 5-aastase teenistustähtaja lõppemisega, makstakse maavanemale sotsiaalse tagatisena 6 kuu ametipalga suurune hüvitis välja pärast teenistustähtaja lõppu juhul, kui maavanema suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
 
81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seadus (709 SE). Seaduse eesmärk on viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt 2011. aasta 1. jaanuarist võtta kasutusele ühisraha euro. Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet. Seaduses on lähtutud põhimõttest, et euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna. Sularahakäibes kehtib alates eurole üleminekupäevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Seadus jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseadus (721 SE). Uue riigilõivuseaduse eesmärk on tagada Eesti valmisolek eurole üleminekuks. Selles sätestatakse kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad ümber eurodesse. Riigilõivude eurodeks ümberarvestamisel on võetud aluseks Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud eurole ülemineku põhiprintsiip, mille kohaselt andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Muuhulgas suurendab eelnõu sularahas tehtava riigilõivumakse piirmäära ja lubab sularahas vastu võtta kuni 10 eurot (= 156, 466 krooni) praeguse 100 krooni asemel. Seadus jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (684 SE). Ettepaneku poolt hääletas 33 ja vastu 11 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
 
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töölepinguseaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine, mida jätkatakse VII istungjärgu 13. töönädalal.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside