Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse (421 SE & 417 SE).  Seaduse jõustumisel vähenevad Riigikogu liikme kuluhüvitised ja kaob Riigikogu liikme abi institutsioon. Seadusmuudatuste kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10% Riigikogu liikme ametipalgast senise 30% asemel. Nimetatud piirang kehtib kuni Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni. Algatajate hinnangul vähenevad selle muudatusega Riigikogu eelarve kulutused arvestuslikult kuni 10 miljoni krooni võrra aastas. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus (400 SE). Seadusega sätestatakse avaliku võimu õigus sõlmida kinnisasja omanikuga kinnisasja võõrandamistehinguid kinnisasja omandamiseks, samuti tagatakse kinnisasjade omanike võrdne kohtlemine. Tulumaksu tasumise kohustusest vabanemine võib motiveerida kinnisasja omanikke sõlmima riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega kokkuleppeid, mistõttu kaob vajadus nö formaalselt läbiviidavate sundvõõrandamise menetluste järele. Tulumaksuseaduses täpsustati avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele sise- ja välislähetuste majutuskulude ning ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise maksuvaba piirmääraga seonduvat. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil. Seaduse § 1 punkt4 ja § 2 jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2004 – 2006 struktuuritoetuste seaduse muutmise seadus (423 SE). Seadusmuudatuste eesmärgiks on pikendada perioodi 2004 – 2006 projektide elluviimise lõpptähtaega, mis loob eelduse nimetatud perioodiks Eestile eraldatud struktuurivahendite maksimaalseks ärakasutamiseks. Perioodi rakendamise tähtaja pikendamine võimaldaks maksimaalselt ära kasutada perioodiks 2004 – 2006 eraldatud struktuurivahendid ning leevendaks seega riikide keerulist majanduslikku olukorda. Projektide elluviimise periood pikeneks maksimaalselt 6 kuu võrra ja see võimaldaks lõpule viia juba alustatud projektid ning valmistada ette ja viia ellu ka uusi. Seadus jõustub Riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
68 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (420 SE). Seadusmuudatuste kohaselt kehtestab kooli pidaja ise kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel. Täpsemad volitused sellekohase korra kehtestamiseks sätestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor. Seaduse vastu hääletas 2 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seadus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
 
Riigikogu toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekandega esinesid välisminister Urmas Paet ning Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser.
Paet rõhutas oma ettekandes, et nii julgeolekuprobleemide kui majanduskriisiga toimetulekul on määrav tähtsus atlandiülesel koostööl. „Selle igakülgne tugevdamine on Eesti välispoliitilistes huvides. Tuleb tegutseda koos demokraatia, vaba turumajanduse ja õigusriigi edendamisel. Samuti peame USAga tihedalt koos töötama Euroopa Liidu naabruspoliitika idapartnerite toetamisel,“ sõnas Paet.
Rääkides OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtetest märkis välisminister, et konfliktijärgses situatsioonis tuleb tagada Kaukaasia ebastabiilsetes piirkondades tegutsevate OSCE ja ÜRO (UNOMIG) vaatlusmissioonide mandaatidest täies ulatuses kinnipidamine. Ta lisas, et Vene-Gruusia konfliktil on laiem mõju kogu meie julgeolekuruumile. Minister lubas, et Eesti jätkab Gruusias humanitaarolukorra jälgimist ning arengukoostöö projekte.
Minister usub, et probleemidele saab leida lahendused maailmas olemasoleva julgeolekuarhitektuuri (ÜRO; OSCE; NATO) raames nende elementide parema ärakasutamise kaudu. „Sobivaim koht arutamaks julgeolekuarhitektuuri võimalikku täiendamist on OSCE,“ arvas Paet.
Välisminister tunnustas ka Eesti sõdurite osalemist rahvusvahelistes missioonides maailma kriisikolletes – Afganistanis, Iraagis ja Balkanil. „Avaldan tänu kõigile missioonidel osalenutele tugeva panuse eest Eesti laiema julgeoleku kindlustamisse,“ ütles Paet.
Minister rääkis veel uute julgeolekuriskidega toime tulemisest nagu küberjulgeoleku tagamine, aga ka sellest, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu mõjutab välispoliitikat üha enam ka vajadus tegeleda majandusteemadega. Paet peab Eesti jaoks väga tähtsaks energiajulgeoleku temaatikat, mis on siseturu ja säästlikkuse kõrval kujunemas võrdväärseks komponendiks ka Euroopa liidu ühises energiapoliitikas. Kõne lõpetades tuletas välisminister meelde, et paari aasta pärast saab Tallinnast Euroopa kultuuripealinn ning vaevu üheksa aastat on jäänud 2018. aastani, mil Eestist saab esmakordselt Euroopa Liidu eesistuja, milleks valmistumine on meie lähiaastate tegevuse üks prioriteete.
Väliskomisjoni esimees Sven Mikser täiendas arutelu ülevaatega Riigikogu välispoliitilisest tegevusest, kuhu annavad märkimisväärse panuse nii väliskomisjon kui ka Riigikogu välisdelegatsioonid, samuti Riigikogu juhatuse liikmed. Mikser peatus ettekandes Balti riikide parlamentaarse koostöö korraldamisel, koostööl Gruusiaga, energiapoliitikal, rahvusvahelisel sõjalisel koostööl, aga ka majanduskriisil ja sellega seonduvatel ohtudel.
Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Marko Mihkelson, Aleksei Lotman, Enn Eesmaa, Kristiina Ojuland, Sven Mikser, Marek Strandberg, Ester Tuiksoo, ja Imre Sooäär.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside