Kõne pidasid Riigikogu esimees Ene Ergma ja Vabariigi President Arnold Rüütel.

Riigikogu täiskogu VI istungjärgu avamisel kõnega esinenud Riigikogu esimees Ene Ergma ütles: ” Istungjärgu üks kodutöid on Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine.” Üks asi on seadusandlike küsimuste lahendamine, palju olulisem aga ühine arusaam meie tulevikust ja leppe selgitamine avalikkusele. Põhiseaduse küsimused on pikaajalised, need elavad üle parlamendikoosseisude.

Ergma tõi välja viimase majandusliku analüüsi tulemused mis näitasid, et Eesti riigil läheb kenasti. ”Varsti on parlamendil võimalus arutada ka lisaeelarvet, kuid kaugemale lähiaastatest peaksime vaatama nii lisaeelarvet kui ka uut riigieelarvet koostades. Kerge on jagada lubadusi, kerge on asetada eelarvele pidevaid koormisi, et kindlustada hetkeline heaolu või oma võim homseks päevaks,” selgitas Riigikogu esimees.

Ergma kriipsutas alla oma kõnes teadmistepõhise ühiskonna tähtsust Eesti arengustsenaariumis. ”Teadmistepõhise ühiskonna aluseks on hea ja kaasaegne haridussüsteem,” märkis ta. ”Me teame juba pikemat aega probleeme, olgu selleks süsteemi kallutatus kõrghariduse poole, kutsehariduse vilets olukord, ebamäärasus tasuta ja tasulise õppe vahekorras, õpetajate ja koolide töö liigne reglementeeritus või nigel õppekeskkond.” Ergma arvates on suurimaks probleemiks rahvusvahelisest uuringust selgunud fakt, et võrreldes teiste riikidega väärtustab meie õpetaja oma tööd palju vähem ja õpilastele ei meeldi õppida. Raske on rääkida elukestvat õppest, kui noor inimene lahkub koolist vastumeelsusega õppimise suhtes.

Ergma märkis käsitledes äsjalõppenud maailma parlamentide esimeeste kohtumist New Yorgis:” Keegi ei kahelnud, et parlamentide mitmepoolset koostööd on väga vaja, mõtted lahknesid aga meetodite ja võimaluste osas.” Rahvusvaheline koostöö on üha enam kujunemas parlamendi töö osaks ja üha suuremal osal meie otsustest on vahetu seos mujal maailmas toimuvaga, meie valikud mõjutavad otseselt teistes riikides toimuvat.

Juuni alguses läbis Riigikogus nädalapikkuse koolituse esimene rühm Gruusia parlamendi ametnikke. Äsjane koolitus oli pikema koostöö algus ja tõotab kujuneda meile vähemalt sama kasulikuks, kui grusiinidele. Eesti alles õpib aitama, seda kogemust tuleb meil laiendada ja süvendada ning mis peamine – iseendale üksikasjalikult lahti mõtestada. Ergma teatas, et New Yorgis toimunud Põhja-Balti parlamentide esimeeste kohtumisel lepiti kokku, et Gruusia-suunalist koostööd hakkab koordineerima Eesti.

Ergma kriipsutas alla, et täna algab meie koosseisu viimane täistööaasta. See on võimalus ja kohustus kasutada oma aega ja jõudu läbimõeldult ning väärikalt. ”Meie kohustus on tagada kogu eesti rahvale väärikas elu. Soovin, et kuu aja pärast toimuvad valimised ei tooks parlamenti kampaania vastuolusid ja ühekordseid läbimõtlemata eelnõusid,” rõhutas Ergma.

Vabariigi President Arnold Rüütel rõhutas, et j ärjekordset poliitika-aastat alustades peame enesele taas kord teadvustama, et Eesti riik on taasiseseisvuse 14 aastaga läbinud siirdeprotsessid ning tal lasub kohustus toimida stabiilse ja usaldusväärse osapoolena nii Euroopa Liidus kui NATO-s. Samas ei tohi me unustada, et Eesti riik on ”pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus” ning ta peab ”tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”.

Rüütel ütles, et uuel poliitika-aastal on soov näha Riigikogu ja valitsuse põhjalikult läbitöötatud ettepanekuid ja initsiatiivi Euroopa Liidu arengut puudutavates küsimustes. Praegu arutatakse liikmesmaades Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu protsessiga seonduvat ja võimalikke tegevuskavasid kujunenud olukorras. Samas näib meie Riigikogu põhiseaduskomisjoni juurde moodustatud vastava ekspertkomisjoni tegevus olevat soikunud.

Euroopa põhiseaduse lepinguga seonduvalt ja samuti iseseisva teemana on siin saalis korduvalt kõneldud ka Eesti Vabariigi põhiseadusest, märkis president. Seni on selles tehtud muudatusi, mida tingis aeg ning meie ühiskonna arengu vajadused ja väljakutsed. Samas pole mitmed ettepanekud põhiseaduse muutmiseks töösse jõudnud, ehkki aeg olnuks küps.

Põhiseaduslikel institutsioonidel on rahva ees ühisvastutus, mis avaldub nii välispoliitika, riigikaitse kui õiguskorra kindlustamise vallas. Seda vastutust ei ole võimalik kanda ilma võimutasandite rolle arvestava ja vastastikku toetava koostööta. ”Parteipoliitika või isiklike ambitsioonide eelistamine rahva huvidele ei soodusta sellist koostööd ega anna ka märku ühisvastutuse tajumisest,” rõhutas president.

Riigikogu sügisistungjärgu avamisele lisas pidulikkust koorilaul Eesti Televisiooni lastekoorilt Lii Leetma juhendamisel.

Pärast istungjärgu avamist alustas Riigikogu oma istungit.

Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri arupärimisele organiseeritud kuritegevuse uurimise kohta.

Riigikogu pressitalitus